Hindamiskomisjonile, mida juhtis professor Josef Hromash T?ehhi Vabariigist, esitati põhiliselt paaril viimasel aastal väärindatud trofeesid. Väheke oli vanemaidki jahimälestisi, mis polnud varem näitustel osalenud.
Innustust jahisaaki väärindada ja julgust neid näitusel esitleda lisas Loodusliku Loomastiku ja Taimestiku Ohustatud Liikide Rahvusvahelise Kaubandusliku Konventsiooni (CITES), mille 160 liikmesriigiga ühines Eesti juba 1992. aastal, registrisse kandmine.
Kevadel Jõgeval ja Põltsamaal karu, hundi ja ilvese koljudele ja nahkadele rahvusvahelist registreerimisnumbrit andmas käinud Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Kaarel Roht leidis esitatud paarisaja trofee hulgast palju medaliväärseid.
“Mehed on kõvasti vaeva näinud ja aastakümnetega kogutu alles hoidnud. On ju jahitrofeed osa meie kultuurist ja jahinduslikust väärtusest. Jõgeva jahimehed on küllaltki vähe näitustel käinud, üheks põhjuseks võib olla liigne tagasihoidlikkus, teiseks ehk mõõtmisvahendite puudus ja oskus neid kasutada,” ütles rahvusvahelise kategooria jahitrofeede ekspert Kaarel Roht ja soovitas esitada Sagadi näitusele ka aastaid tagasi kütitud trofeesid.
Novembris ja detsembris Sagadi metsamuuseumis olnud jahitrofeede näitusel lisanduski Uno-Peeter Arrole tunamullu lastud ilvese naha eest saadud kuldmedalile ka hõbedane medal kakskümmend aastat tagasi kütitud ilvese kolju ja pronks metssea kihvade eest. Aadi Tüksammeli 1987. aastal kütitud karu kolju teenis kuldmedali, nahk aga pronksi. Selle karu 2,26 ruutmeetri suurusel nahal jäi hõbemedali saamiseks veidi puudu karvastiku ühtlusest, tihedusest, läikest ja pikkusest. Jõgevamaale tõi väärindatud karukolju eest Toivo Põlts samuti kulla, Toomas Soosaar aga hõbeda.
Kolme karva medaleid
Tänavu hinnati jahitrofeesid uute, rahvusvahelise jahitrofeede organisatsiooni (CISi) reeglite järgi.
Teadaolevalt ilmus jahitrofeede hindamise esimene juhend 1900.a. paiku Inglismaal. Esialgu hinnati üksnes ulukite sarvi, hiljem lisandusid kihvad, koljud ja nahad. Eestis toimus esimene jahitrofeede näitus ja hindamine 1908. a. Tartus.
Järgnes väga pikk paus ja esimese üleriigilise näituseni jõuti alles 1968. aastal, kuigi vahepeal oli vabatahtliku spordiühingu “Kalev” Jahindusklubide nõukogu korraldanud trofeede väljapanekuid ka mitmetel jahimeeste kokkutulekutel. II vabariikliku jahitrofeede näituseni jõuti alles kakskümmend aastat hiljem. Eelmine, V üleriigiline näitus tehti 2002. aastal Tartus. Jõgevamaa jahimeestele oli see küllaltki edukas – 7 kuld-, 16 hõbe- ja 7 pronksmedali vääriliseks tunnustatud jahitrofeed.
Kuldaväärt jahimälestised
Mullune, arvult kuues suurnäitus oli Jõgevamaal kütitud ulukite jahimälestiste poolest palju kullarohkem ? kogunisti 18, lisaks veel 20 hõbe- ja 11 pronksmedalit.
“Rohke tunnustus meie maakonna jahimaadelt kütitud ulukite väärindatud trofeedele näitab siin elutsevate populatsioonide elujõulisust ja tugevust. Ja sedagi, et meie jahimehed tahavad ja oskavad oma jahimälestisi talletada,” lausus Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsanduse ja jahinduse peaspetsialist Vello Einaru. “Jahimees olla tähendab midagi rohkemat kui ainult küttimine. Jahitrofee pole üksnes käega katsutav saak, vaid trofeeks võib olla ka mälestus ilusast jahipäevast, kus nägid küll küttida lubatud looma, vaatasid tema ilu ja toiminguid, aga jätsid püssi palgesse panemata ja päästikule vajutamata. Eestimeelne mees on suhtunud oma metsa ja selle asukatesse alati mõistvalt ja targu talitanud. Küllap seetõttu ongi meil säilinud, ja ei ütleks, et vähevõitu, mitmeid Euroliidu maades haruldasi ja CITESi kaitsealuseid liike – karusid, hunte, ilveseid. Ulukite hea seisund ahvatlebki siia jahituriste,” arutles kauaaegne jahimees ja jahinduse spetsialist Einaru.
Tunnustatuim karukolju
Sagadis saavutasid Jõgevamaa jahitrofeede eest kõige rohkem tunnustust kopra koljud ? 8 kuld-, 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Järgnesid ilvese väärindatud koljud (5 kulda ja 3 hõbedat) ning metskitse sarved, mis oligi sellel näitusel esindatuim kollektsioon, ühe kulla (Avo Jürissaar), nelja hõbeda ja kahe pronksiga. Põdrasarved tõid jõgevamaalastele ühe kulla (Vahur Ivask), hõbeda (Sulev Lillepool) ja neli pronksi. Metsseakihvade eest kuldset trofeemedalit seekord ei saadud, küll aga neli hõbe- ja üks pronksmedal. Kõik viis Jõgevamaalt esitatud hundikoljut pälvisid hõbemedali.
Jõgevamaa jahimeestelt Sagadis esitletud trofeedest läheb tänavu Tsehhi Vabariigis toimuvale rahvusvahelisele jahitrofeede näitusele Eestit ja maakonda esindama Aadi Tüksammeli kütitud karu kolju. 40,40 cm pikk ja 24,94 lai jahimälestis pälvis 65,34 punkti, mis oli mulluse näituse parim tulemus. Põltsamaa jahiseltsi liikmel Aadi Tüksammelil on ligemale neljakümne aasta jahikogemused, tema kogus on ka medaliväärseid sokusarvi ja metsseakihvu.
ARDI KIVIMETS