Läinud aasta 29. novembril toimus rahvusvaheline inglise keele olümpiaad Best in English, kus Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased näitasid suurepäraseid tulemusi. 624 osalenud kooli seast saavutas gümnaasium 18. koha.
Jõgevamaa gümnaasium on sellelt olümpiaadilt varemgi häid tulemusi toonud. „Oleme sellel olümpiaadil osalenud neli korda ja saanud iga kord esimese kahekümne sisse,“ ütles õpilaste üks juhendaja, inglise keele õpetaja Maive Kase.
Edestati inglise kolledžit
Ent kool tegi olümpiaadil silmad ette ka Tallinna inglise kolledžile. „Eesti koolid on sellel olümpiaadil üldse tugevad. Kuidas me inglise kolledžist ette saime, sellest me aru ei saa,“ naeris inglise keele õpetaja, samuti õpilaste juhendaja Rita Sildnik.
Olümpiaadil tuleb õpilastel lahendada mitu ülesannet. „On lugemist, kuulamist, aga ka ülesanne video põhjal. Grammatika ja sõnavara on ülesannetesse ära peidetud, enam-vähem kõik osaoskused on olemas, välja arvatud rääkimine ja kirjutamine,“ nentis Kase.
Õpilastel tuleb ülesanded valmis saada tunni aja jooksul. Juhul kui tulemused on võrdsed, läheb arvesse ka aeg. „Esimesed lõpetavad juba poole tunniga, aga see ei tähenda, et neil kõik õige oleks. Meie koolist 111. koha saanud Georg Sakrits istus olümpiaadi lõpuni. Ta tegi rahulikult ja põhjalikult ning saigi meie koolist esimeseks,“ ütles Sildnik.
Ettevalmistusprotsess algab juba 10. klassis. „Esimesel tunnil on meil test, mille järgi paneme õpilased keelerühmadesse. Testiga leiame andekad, aga ka need, kes vajavad järeleaitamist. Andekatega hakkame lisatööd tegema 10. klassi sügisel ja lõpetame 12. klassis enne rahvusvahelist eksamit. Ja kuigi olümpiaad on läbi, käib juba ettevalmistus järgmiseks õppeaastaks. Ka praegu saavad õpilased lisaülesandeid,“ ütles Kase.
Trumbiks hea süsteem
Nii arvab Rita Sildnik, et Jõgevamaa gümnaasiumi üks trumpe on kuus aastat tagasi loodud süsteem, mis toimib siiani. „Me ei olnud siis tasemepõhist õpet kogenud, ent see töötab väga hästi. Kui õpilased on tugevamas rühmas, saavad nad sealt edasi minna. Nõrgemas rühmas olijad arenevad oma rütmis.“ Olgugi et õpetajad nendivad, et see nõuab palju tööd, näitab see, et aetakse üht asja.
„Õpilased saavad algusest peale aru, mis toimub. Ja see on väga tähtis, et õpilane teaks, mis toimub ja mis teda ees ootab,“ ütles Sildnik.
Ent peale Best in English olümpiaadi osaleb Jõgevamaa gümnaasium neljandat aastat rahvusvahelisel inglise keele eksamil CAE (Cambridge English Advanced), millega saavad õpilased kas kõrgeima C2 või C1 taseme. Nüüd tunnistab Innove seda ka riigieksamina. Õpilased saavad eksamit nüüdsest sooritada tasuta, siiani pidid nad selle eest ise tasuma. „Eelmisel aasta tuli direktor hästi kaasa ja ütles, et neile, kes saavad C2 taseme, maksab kool raha tagasi. Ja seitse õpilast saidki oma raha tagasi. See motiveeris väga hästi,“ kiitis Rita.
„Kool on meid tõesti palju toetanud. Kui rahvusvahelise eksami suuline osa toimus meie koolis, tuldi meile vastu ruumide ja ajagraafikuga. Kool soodustab seda ja meie oleme rahul,“ rõõmustas Kase.
Eksameid kaotada ei tasu
Rahvusvahelisel eksamil kontrollitakse taas nelja osaoskust. „Kirjutamise osas tuleb kirjutada essee ja kolmesest valikust oma soovil veel midagi. Õpilane valib selle, milles ennast kõige tugevamalt tunneb. Lisaks kuulamise osa, kus on neli kuulamisülesannet. Kusjuures need on igal aastal sama raskusastmega. Siis lugemisülesanne ja keelestruktuurid, mida riigieksamil enam pole. Lugemistekstidesse on peidetud grammatika ja keeleosa, kus tuleb parafraseerida, sõnu lünkadesse panna ja muud,“ selgitas Sildnik.
See kõik tekitab küsimuse, kuidas võrrelda riigieksamit ja CAEd, mis riisub tublide tulemustega koore, ent lööb sassi kogu eksamite pingerea, mida armastatakse suviti koostada. Samuti tekib küsimus, kas riigieksam, mis on muutumatuna püsinud aastaid, täidab kindlasti oma eesmärki.
„Inglise keele riigieksameid väga paljud kõrgkoolid ei tunnista. Kui osa teeb rahvusvahelist eksamit, pole see enam koolide edetabel. Mis on siis riigieksami eesmärk?“ küsis Maive Kase. Samas tõdevad õpetajad, et riigieksameid päris kaotada ka ei tasu. „Ilmselt õpimotivatsioon langeks,“ mõtiskles Sildnik.
Ent mõlemad õpetajad, kelle õpilased on välismaa arvestuses aastaid näidanud suurepäraseid tulemusi, nendivad, et eksamid ei peaks olema traumeerivad ega konservatiivsed.
„Riigieksamil on reegleid, mis ei kehti ilmselt enam ei Inglismaal ega Ameerikas. Aga Eesti laps peab teadma, kuidas reeglite järgi näiteks kirja kirjutada. Rahvusvahelisel eksamil pannakse silm selle koha peal kinni,“ nentis Sildnik.
„Kui eksameid võrrelda, siis rahvusvaheline eksam on inimlikum. Ka olümpiaad on tänapäevane ja inimlik, isegi lõbus ja tore,“ lisas Kase. „CAE suuline osa on samuti inimlikum kui meie riigieksami suuline osa, kus õpilane peab rääkima pildist või lausest kaks minutit,“ nentis Sildnik.
Aitab noored ülikooli
Just rahvusvaheline inglise keele eksam on noored aidanud Eesti ülikooli, aga viinud ka kaugemale. „Õpilased on sisse saanud Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide kõrgkoolidesse,“ nentis Kase. Samuti innustavad sellised oskused õppima inglise keele õpetajaks või miks mitte ka filoloogiks.
Kas on põhjust karta, et inglise keel ühel hetkel ohjad haarab? „Ma arvan, et on põhjust. Õpetan inglise keele tunnis paralleelselt ka eesti keelt. Tihti jäävad õpilased eestikeelsete tõlgete ütlemisel jänni ja sõnavara on läinud kitsamaks,“ nentis Sildnik. „Tihti saadakse sõna tähendusest küll aru, aga ei teata eestikeelset vastet. Ei tunta näiteks eestikeelset väljendit nagu jänni jääma,“ loetles Kase. Muret tekitab õpetajatele ka laisk hääldus, kus põristatakse r-i või ei moodustata häälikuid korralikult.
Siiski näevad õpetajad, et lõhe keelt hästi oskavate ja mitte nii hästi oskavate õpilaste vahel on suurenemas. „Kui ülemine ots on ise motiveeritud keelt õppima, siis tagumisega tuleb kõvasti tööd teha,“ ütles Kase.
„Osa õpilasi on eestikeelses Facebookis ega vaatagi muud. Ja nende keeletase jääb kängu. Neil, kes viibivad keelekeskkonnas rohkem, on ka paremad tulemused,“ lisas Sildnik. Nii õpivad õpilased peamiselt inglise keelt internetist, vaadates filme, seriaale, lugedes tekste või suheldes mõne kaugema sõbraga.
Teadus õpilastele sobib
„Õpilased seovad omavahel eri aineid ja teemasid. Vaadatakse ka teaduslikke videoid Youtube´is. Teaduse poolega on nad väga hästi kursis,“ kiitis Sildnik. „Sel aastal on meil Tartu ülikooli pakutud keemia, füüsika ja bioloogia õpikojad. Kõik need teadmised tulevad meie tundi kaasa,“ lisas Kase.
Seda enam on põhjust rõõmustada, et õpilased oskavad teadmisi siduda ja eri teemadel vestelda. „Meil on väga tugevaid õpilasi, kes räägivad inglise keeles vabalt ükskõik mis teemal, kasutades abstraktseid väljendeid. Näiteks on kolm aastat olümpiaadi esikümnes olnud Märt Välba. Selliste õpilaste üle on hea meel,“ nentis Sildnik.
Samas on õpetajatel ka mure. „Õpilased ei vaata enam televiisorit ja Eesti uudised lähevad neist mööda. Ei loeta ka ajalehti. Tihti on nad oma mullis ja lemmikkeskkondades. Talupojatarkus hakkab meie õpilasi natuke maha jätma, neil pole vajadust metsas käia või näppe mulda pista. Ka eestikeelne sõnavara on kesine. Keel läheb kaotsi, kui rääkida ainult 5000 sõnaga. Mõistan aina rohkem, et minu missioon on inglise keele tunnis õpetada ka eesti keelt, sest mul on tõlke kaudu see võimalus. Ma arvan, et see pole üldse halb variant,“ ütles Sildnik.
KERTTU-KADI VANAMB
