Tavaliselt on Eesti paarismälumängu etappidel osalenud üle 30 võistluspaari. Mängu korraldaja, Jõgevalt pärit Tartu Ülikooli ajakirjandusüliõpilase Arko Oleski sõnul pole varem nii palju osalejaid paarismälumängu etappidele kokku tulnud. «Ka möödunud aastal toimus Jõgeval sama turniiri üks etappidest, mille korraldamisega mälumängurid väga rahule jäid. Küllap koguneski nüüd seetõttu Jõgevale rekordarv võistlejaid,» märkis Olesk.
Sissejuhatava küsimuse esitas teadmisteproovi avanud Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev, kes tahtis teada, millal sai Jõgeva linnaõigused. Kiireim vastaja sai auhinnaks raamatu Jõgeva legendidest. Üldse esitati mälumängul poolsada küsimust, mille olid välja mõelnud Arko Olesk ja Jõgeva Gümnaasiumi ajalooõpetaja Tiit Naarits. Mitmed küsimused olid Jõgevamaa-ainelised. Fotolt tuli ära tunda Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane, kitarrist Raul Vaigla. Taheti teada, millised kaks looduskaitseala hõlmavad Eestis ainsana mitut maakonda, kaasa arvatud Jõgevamaad jne. Küsiti Laiuselt pärit poliitikategelase ja sõjaväelase kohta, kes Teise maailmasõja eelses Eestis oli eesistujaks mitmetel kommunistide ja ka vapside protsessidel ning kes vastavate teenete eest kindralmajori tiitli sai.
Esikoha võitsid paarismälumängu IV etapil Leino Pahtma Tartust ja Alar Särgava Säreverest. Teiseks tulid tallinlased Indrek Salis (Eesti Mälumänguliidu president) ja Aare Olander. Kolmandaks jäid Jevgeni Nurmla Rae vallast ja Madis Replik Kadrinast. Parima Jõgevamaa võistlejapaarina said auhinna Ahto Olesk ja Gennadi Lasdan. Mitmes võistluspaaris murdsid koos päid ka isa ja poeg. Näiteks mängis koos pojaga Jõgeva abilinnapea Aare Olgo ja Jõgeva Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Hillar Ümar.
JAAN LUKAS
