Jäätmekäitluses on kõik tähtajad väga täpselt kindlaks määratud, kuid inimene ei harju nii kiiresti uute olukordadega. Kõik maakonna elanikud ei kogu ikkagi veel oma jäätmeid, vaid sokutavad neid, kuhu aga saavad. Olmeprügi sortimine on aga alles algusjärgus. Bioloogiliste, sealhulgas toidujäätmete komposteerimisega suurelamud ja ettevõtted praegu ei tegele.
Põltsamaal on aga suurimaks probleemiks kalmistuprügi ja puudelt maha lõigatud oksad. “Juba on algamas kevadtalvine puudelõikamise periood. Me oleme koostöös Joosti Aiandiga leidnud siiski lahenduse. Nimelt hakkab Joosti Aiand okstest tootma hakkepuitu, mida kasutatakse kütteks. Ideaalvariandina tuleb kõne alla ka hakkepuidu komposteerimine,” rääkis Põltsamaa linna haljastusspetsialist Inge Angerjas.
Põltsamaal on jäätmeid sorteeritud juba mitu aastat
Põltsamaal on jäätmete sortimisega tegeldud juba mitu aastat. “2002. aastal käisime Rootsis Enköpingi kommuunis jäätmemajandusega tutvumas. Üldse oli sealses piirkonnas 14 jäätmejaama. Asfaltplatsile suurusega 30X40 meetrit olid pandud konteinerid klaasi, paberi, metalli jms tarvis. Samuti olid seal eraldi konteinerid vananenud olmeelektroonika kogumiseks. See idee hakkas meile tohutult meeldima. Juba sama aasta augustis hakkas meie linnas tööle kaks jäätmete sortimispunkti. Esialgu kogusime eraldi klaasi-, plastik- ja paberijäätmeid ning suuregabariidilisi esemeid. Meie eesmärgiks oli harjutada inimesi jäätmeid sorteerima ning tõsta nende keskkonnateadlikkust. Kahjuks hakkasid inimesed algul nendele platsidele igasugust olmeprügi tooma, isegi seapäid,” rääkis selle valdkonna probleemidest Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu.
Sortimisplatside põhiprobleemiks kujunes aga asjaolu, et neisse hakkasid takistamatult jäätmeid ja taarat tooma mitmed firmad, eriti toitlustusettevõtted. Tiit Kulu rääkis ka, et vähem kui kolme kuu pärast ehk 1. maist alates on tootjad ja kaubaturustajad kohustatud jookide taara tagasi ostma. Kõigis müügikohtades peab üleval olema ka sellealane teave. Kuidas seda korraldama hakatakse, see on abilinnapea sõnul veel selguseta.
2003. aasta REC-Estonia projekti raames kogutakse sorditud prügi ka koolides ja lasteaedades. Ka korteriühistus Olev oli Inge Angerjase andmetel suhtumine sorditud prügi kogumisse positiivne ning seal viidi see idee ka ellu.
“Probleeme on inimeste teadlikkusega, sest nad ei tea, mis näiteks konkreetselt pakendite nimistusse kuulub. Me oleme sellega arvestanud, et kõik ei hakka kohe ühest hetkest alates toimima. Selleks kulub aega. Seetõttu kavatsemegi koos Väätsa prügilaga kevadel elanike teavitamise ja infopäeva läbi viia,” rääkis Inge Angerjas.
Ta nentis, et kõige paremaid tulemusi annavad just kogumiskampaaniad. Näiteks on nad kord aastas läbiviidava kampaania käigus kokku korjanud 50 tonni vanapaberit.
Jõgevale ja Põltsamaale jäätmejaamad
Jõgeva maakonda on jäänud ainult üks euronormidele vastav prügila, mis asub Tormas. Põltsamaa ümbrusest veetakse olmeprügi Väätsa prügilasse, Põltsamaa parkide praht viiakse aga Viljandisse.
Jõgeva jäätmejaama asukoht valiti välja ja kinnitati eelmise aasta detsembris. See rajatakse reovee puhastusseadmete territooriumi lähedale. Praegu koostatakse detailplaneeringut ja tasuvusuuringut. Need peaksid valmima käesoleva aasta aprillis.
Jäätmete sortimispunktide rajamine Põltsamaale oli poolik lahendus, mida Jõgevamaa Keskkonnateenistus ei tunnistanud. Nii võetigi eesmärgiks jäätmejaama rajamine. 2004. aasta märtsis peaks valmima Põltsamaa jäätmejaama projekt.
Põltsamaa piirkonna neli omavalitsust on liitunud MTÜga Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Väätsa Prügila projektijuht Toomas Laimets on pöördumises Põltsamaa linnavalitsusele kirjutanud, et selle loomise peaeesmärgiks on jäätmealase koostöö korraldamine. Ühiselt tegutsedes on võimalik efektiivsemalt kasutada olemasolevaid ressursse, oskusteavet, hankida välisabi, kindlustada keskkonnasäästlik areng ja tagada puhtam keskkond.
Kasepää vallavanema Jüri Vooderi sõnul on vastavatud jäätmejaamas viis eraldi konteinerit raua, vanade autorehvide, pudelite ja muu taara, paberi- ja kilejäätmete jaoks. Samuti kogutakse jaamas ohtlikke jäätmeid, näiteks akusid. Veel kogutakse külmkappe ja televiisoreid.
“Rauajäätmed lähevad Eesti Metalliekspordile. Sinna lähevad ka akud ja vanad rehvid. Paberi äraviimise osas peame ühe firmaga läbirääkimisi. Kilejäätmetest huvitatut tuleb meil aga veel otsida. Esialgu tuleb vallal kinni maksta jäätmejaama töötaja palk ning jaama elektrikulud. Meie mõte käib aga seda rada, et tulevikus peaksid jäätmejaamad oma kulud ise tagasi teenima. Segajäätmeid me jaamas vastu ei võta, sest Torma prügila on vähem kui seitsme kilomeetri kaugusel. Eelmisel aastal vedasime Torma prügilasse 140 tonni olmejäätmeid, milleks kulus 80 000 krooni,” teatas Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
RAIVO SIHVER
