Jõgeval vana kinomaja vasakpoolses tiivas rullub aeg-ajalt laiali punane vaip. Sedamööda astuvad uksest sisse tulevased pruudid, kes otsivad oma kõige tähtsamaks päevaks kleiti just Jõgevalt. See on lugu õnnelikest kokkusattumistest ja imekspandavast ettevõtlikkusest.
Seesama punane vaip oli lahti rullunud ka esmaspäeva õhtul kell seitse. Marbelle pruudisalongis käib elu täistuuril. Salongi süda, hing ja keha, Gerda Välba, asjatab veel hilistel õhtutundidel, napsates töö- ja puhkeaega kahe väikese lapse kõrvalt. Tunnikest ajakirjanikuga vestlemiseks nimetab ta hellitavalt puhkuseks.
„Päeval olen ema, kuid suhtlen ka tarnijate ja klientidega, samuti on veebis praegu palju koolitusi – ja nii toimetangi. Õnneks on mul parem käsi ka, kes saab lühikese etteteatamisega appi tulla,“ ütles Gerda.
Külm jaanuaripäev
Selleks, et kogu pruudisalongi lugu Jõgeval lahti rääkida, peab alustama, nagu ikka, algusest. Selle loo puhul aastast 2019. „Oli lörtsine jaanuaripäev. Jalutasin pojaga Jõgeva kesklinnas ja pidin tualetti minema. Maksuameti juures olid head suured ruumid, kuhu käruga ligi sai ning läksime sinna. Samas majas oli ka Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus. Ekslesin veidi koridoris ning vastu tuli üks naisterahvas. Küsisin ta käest, kellega peab rääkima, kui midagi teha tahan. Seepeale sattusin Ennu (Enn Valgus, ettevõtluskonsultant – toim) juurde. Tema ütles mulle, et hakaku ma pihta, sest kaotada pole midagi. Ja kui ei proovi, siis ei saagi teada,“ meenutas Gerda.
Niimoodi 24. jaanuaril tema ettevõte sündiski. „Pöördusin töötukassa poole ja sealtkaudu sain endale esimese abilise. Hakkasime tasapisi tegutsema,“ ütles Gerda. Alustava ettevõtja koolituse ja mentorklubi läbi teinud Gerda helistab siiani aeg-ajalt oma konsultandile, et abi küsida. Ühel päeval loodab ta ise alustajatele mentor ja inspireerija olla.
Ruumid kunagises kinomajas sai Gerda tänu sõbranna Jane Terrasele. „Läksin eelmise aasta suvel tema juurde ja tuli jutuks, kuhu ma oma ruumid ehitan. Tegutsesin siis vaikselt ja ruume mul polnud. Plaanisin oma maja teise korruse selleks välja ehitada, aga töö ja kodu niimoodi kokku panna ei ole võib-olla kõige mugavam. Seejärel pakkus Jane neid ruume. Mõtlesin, et ei saa seda võimalust käest lasta, kuigi mul polnud plaanis otsekohe pihta hakata. Tasapisi hakkasime nokitsema ja detsembris said esimesed kliendid sisse,“ rääkis Gerda.
Tahetakse oma mudeleid
Esialgu polnud pruudisalongil isegi nime. Selle sai kauplus märtsis sündinud tütre Maribeli järgi. Poja Aleksi hüüdnimi ja Gerda nimi on aga peidetud firma nimesse Gelex. „Senimaani olime täiesti nimetud ja kuna viibisin raseduspuhkusel, siis reklaami ei teinudki. Praegugi ei tee. Samas tulevad kliendid meile üle Eesti. Algul läksid kleidid küll Jõgeva linna ja maakonda, aga nüüd tuleb palju just üle Eesti. Siiani on kliendid meid ise üles leidnud ja see on väga tore,“ rõõmustas Marbelle salongi perenaine.
Kui täna ripub salongi riidepuul ainult üks iseõmmeldud kleit, siis juba varsti asub tasapisi tööle kaks õmblejannat. „Enamasti on kleidid sisse toodud, nüüd aga plaanime selle lõpetada ja teha päris oma mudelid. Praegu on juba teada, mida kliendid rohkem küsivad. Alguses polnud plaani ise õmblema hakata, tellisime sisse baaskleidid, vajaduse korral lisasime sädelust ja kivikesi. Pigem üritame tehasetoodangut vältida, kuid on sedagi, sest hind määrab väga palju. kleit, mis tuleb masstoodanguna, on mitu korda odavam. Kuigi püüame hoida oma hinnad nii all kui vähegi võimalik,“ ütles Gerda.
Praegu on kõige kallim salongist läinud kleit maksnud 670 eurot. „Nokitsesin sellele õhtuti sädelevaid kivikesi mitu tundi külge,“ põhjendas ta. Üldiselt jäävad valmiskleidid enamasti alla 400 euro. Leidub 140euroseid, aga ka 390euroseid kehakatteid.
„Inimesed käivad suuremates salongides proovimas, teavad, mis mudel neile meeldib ja tulevad siis siia. Kui inimene on meie uksest juba sisse astunud, siis praeguse seisuga on vaid kaks klienti kleidita lahkunud. Enamasti tullaksegi kindla peale välja,“ nentis Gerda.
Eelistatakse lihtsamat
Tagasihoidlik eestlane kipub ikka eelistama lihtsat pulmakleiti. „Teine äärmus on siis, kui soovitakse sädelust. Kui mudel on õige, aga sädelust pole, siis pole probleemi, paneme üleni sädelema, kui vaja. Lisaks tahetakse veidike sitsi-satsi, aga kleit ise jääb ikka lihtsaks,“ tutvustas Gerda peamisi trende.
Mõeldud on ka kurvikamatele naistele. „Pisikesed tüdrukud saavad eritellimuskleite, kuid sisse ostame pigem suuremaid suurusi. Suurematel tüdrukutel on väga raske kleiti leida. Mida klient küsib, sinnapoole suundume,“ ütles Gerda.
Just klienti hindabki Gerda kõige enam. „Esmalt vestleme omavahel. Üldiselt inimesed niisama tänavalt sisse ei astu. Algul uurime, mida ta soovib. Kui ta soovib eritellimuskleiti, siis vaatame, milline võiks umbes sobida ja mida ta ise otsinud on. Ja kui me enda valikust sobivat ei leia, siis saame selle tellida partneritelt. Kui vaja, paneme mitmest kleidist ühe kokku,“ sõnas salongi perenaine. Peale suuruse saab valida ka värvi. Nii ei ole valikus üksnes klassikaline valge, vaid kleit võib varieeruda šampanjatoonidest lausa mustani.
„Mul on plaan sisse tellida paar süngemat musta-punasega kleiti. Musta on küsitud, punast mitte,“ avaldas ta.
Praegu tegeleb Marbelle salong vaid pruutidega, kuid aastaks 2022 loodetakse ettevõtet arendada ning tähelepanu pöörata ka peigmeestele ja isegi pruutneitsidele. „Aastaks 2022 võiks sees olla kogu valik, mida tahame. Mitte selles mõttes, et kleidid on fikseeritud ja need jäävadki, vaid saaksime pakkuda kõike. Uuest aastast peaks alustama meesterätsep. Sobivat ülikonda on raske leida just tursketel või väga pikkadel meestel. Nende jaoks proovime rõivad kohapeal valmis teha,“ ütles Gerda.
Juba praegu võib saada näiteks kasutatud sõrmuseid, mille hind on kordi odavam kui uuena poest ostetutel. „Meie modell Relija üllatas mind näiteks sellega, et on ehtekunstnik. Eks saatus ta meie juurde tõi, proovime koos midagi kokku panna. Selleks on vitriine vaja, kuid praegu selliseid väljaminekuid me veel ei tee,“ arutles Gerda. Samas on ta avatud kõigile Jõgevamaa ettevõtjatele, kes üheskoos midagi teha tahaks.
„Kaks aastat kulub selleks, et asjad täielikult toimima hakkaksid. Kui pruut uksest sisse tuleb, saab ta siit kõik, mida soovib. Näiteks ka oma piirkonna toitlustajate kontaktid. Piirkonnaks valiksime Jõgevamaa. Meil on konsultant ka Pärnus. Korra mõtlesime, et paneme selleks aastaks kokku odavama paketi, kuid matsime idee maha, sest tahame teha hästi ja korralikult,“ rääkis Gerda. Nii võivad kõik Jõgevamaa ettevõtjad endast märku anda. „Olen igasugustele koostööpakkumistele avatud. Praegu olen sattunud kokku võrratute inimestega ja ootan neid enda ümber veelgi,“ rõõmustas ta.
Käes on kibekiired ajad
Just suvel on pulmasalongis kibekiired ajad, sest algamas on pulmahooaeg. „Tööd on palju. Suure põntsu pani tehase töö lõpetamine Türgis, sest üle poole kleitidest tuli sealt. Vajasime teist alternatiivi. Mulle kirjutas üks äge tüdruk Ukrainast, kellel on täiesti teistsugused kleidid, kui siiani tellisin. Kui türklased meid päris hätta jätsid, tellisime kleite Aasiast. Vestlesin nendega öösel kella 3–4 ajal, kõige magusamal uneajal, kuid nemad Aasias olid siis kõige aktiivsemad. Beebi kõrvalt suhtlesin nendega kirja teel ja leppisin kokku,“ meenutab Gerda.
Iga kleidi, nii nagu iga kliendiga, käib Gerdal kaasas oma lugu. Just lugusid ta nende heledate, tulukestest ääristatud seinte vahele kogubki. Ja kui alati ei lähegi kõik nii, nagu loodetud, siis püssi ta põõsasse ei viska. „Mulle meeldivad kleidid, millega jutt kaasas käib. Iga kleit, mille siit salongist välja saadan, on mulle kui oma lapse eest. Isegi siis, kui see on liinilt tulnud. Tihti saadetakse hiljem fotosid ja räägitakse oma pulmapäevast. See soojendab südant.“
Suur osa ettevõtte toetamisel on Gerda perel. „Mu poeg on siin üles kasvanud ja abikaasa hoiab mulle väga pöialt. Ilma temata poleks ma siin, kus olen. Ta ütleb, et isegi kui käpuli käin, proovime koos edasi. Kaheaastane poeg on näiteks üritanud salongis kleite rauasaega lühemaks lõigata,“ muigas Gerda, tõdedes, et salong on ta teine kodu ja ta ootab aega, mil pere kõige pisem liige Maribel kord rääkima hakkab.
„Tihtipeale tundub, et salongi uksed on kinni, aga tegelikult käib siin meeletu sagimine. Sest kõik, mida kodus teha ei jõua, saab tehtud siin ja vastupidi.“ Samas nentis ta, et väikeste laste kõrvalt on kõigega korraga toimetada siiski keeruline. Ent siin tulevadki mängu abilised, keda Gerda on enda kõrvale leidnud. „Näen, et minu inimesed teevad nii head tööd. Justkui oleks saatus nad mulle määranud. Kõik mu tüdrukud on usinad ja tahavad kõike ise teha. Meie fotograaf Meeli on üks neist, kes teab täpselt, mida tahab. Ta on suurepärane koostööpartner,“ ütles salongi perenaine.
Nii toimetabki Jõgeva kesklinna serval väike pruudisalong. „Praegu ei ole meil suuri rahalisi vahendeid. Kõik, mille teenime, investeerime kohe edasi. Alustasime mitte millestki. Hakkasin kleite ühekaupa sisse ostma. Alustasin tasapisi ja kui tahta, saab kõigega hakkama. Muidugi võiks kohe saada 10 000 eurot ja kõik suure pauguga käima panna, aga nii, nagu mina teen, on põnevam,“ kinnitas Gerda. Samas ei ütleks ta ei ühelegi uksest sissetulevale investorile.
„Asi tuleb meeldejäävaks teha. Liigume tasapisi edasi. Kõige toredam on see, et inimesed leiavad meid üles juba reklaamitagi. Alles esmaspäeval kirjutas mulle üks neiu, kelle töökaaslane oli siit kleidi saanud. Sõna levis. Siiani tuleb tibutagi peale, kui sellele mõtlen. Kõik on nii äge. Loodan, et ühel hetkel olen nii kaugel, et saan ka teisi alustajaid innustada ja ise mentor olla,“ ütles Gerda.
KERTTU-KADI VANAMB
