Päev algas Jõgeva SK Pedja esindusmeeskonna ning Tallinna tugevatasemelise meeskonna Vipersi vahel, kuigi Jõgeva mehed andsid endast parima, võitsid külalised tulemusega 7:3.
Seejärel toimus hokiturniir, kust võtsid osa Jõgeva hokiveteranid, samuti noored, kes alles oma hokikärjääri alustamas, kaasa lõid hokimängijad mujalt maakonnast ning külalised Koselt.
Turniiri võitjaks tuli Laiuse meeskond, kus mängis ka Jõgeva hokiveterane ning Vaimastvere mehi. Teiste hulgas mängisid hokiturniiril ka näiteks maavanem Aivar Kokk, Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain, pikaajaline hokimängija, treener ja kohtunik Heino Lehtmaa, möödunud aastal 70 aasta juubelit tähistanud ja veel praegugi hokit mängiv Vello Mõtte ja paljud teised.
Juubeli puhuks ilmus Tiit Lääne koostatud “Jõgeva jäähoki 60 aastat”, kus on toodud välja hokiajaloo tähtsamad sündmused ja faktid.
?Jõgeva on rahvusliku jäähoki, eestikeelse jäähoki taimelava. Siit võrsunud hokimehi on jätkunud paljudesse meeskondadesse. Jõgeva jäähoki 50. aastapäevaks kirjutasin koos Uno Veskiga raamatu ?Jõejäält jäähallidesse?,? rääkis spordiajakirjanik ja -ajaloolane Tiit Lääne.
Juubelitrükisest võib lugeda, et 1945. aastal hakkas Jõgeva keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Valdur Rajalo koolipoistele hokitreeninguid korraldama, 1946. aasta talvel toimusid Pedja jõe jääl esimesed omavahelised võistlused ning moodustati esimene jäähokimeeskond.
Sama aasta oktoobris rajati keskkooli juurde esimene hokiväljak. Väikelinnas muutus hoki kiiresti väga populaarseks, eriti häid tulemusi saavutasid Jõgeva koolinoored ja ka täiskasvanud 1950.-1960. aastatel, seda ajani, mil hakkasid tekkima tehisjääväljakud suurematesse keskustesse.
Hokit pidi oskama iga Jõgeva poiss
Vanad hokimängijad meenutasid, et hoki oli Jõgeval püha mäng, mida pidi oskama iga poiss. Heino Lehtmaa rääkis, et koolinoorte meeskonda pääsemine ja Valdur Rajalo käe all treenimine oli omal ajal auasi, poisid pingutasid selle nimel.
Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli ajalooõpetaja Eino Veskis meenutas, et kui ta pool sajandit tagasi Jõgevale õpetajaks tuli, hämmastas teda seda linna nakatunud jäähokipisik. ?See oli kirjutamata reegel, et kui poisid mängisid, oli nii õpilastel kui õpetajatel vaba päev ja tunnid jäeti ära. Asutuste ustele ilmusid sildid “Suletud”,” rääkis Veskis. Kaasaergutajaid oli platsi ääres sadu. Vanemate mängijate sõnul aitas sageli just koduseinte tugi võita.
Jäähoki kogub taas populaarsust
Jõgeval alustas jäähoki mängimist ka hilisem Eesti koondise peatreener Uno Veski, kes meenutas: ?Kui seitsmenda klassi poisina Jõgevale elama tulin, uisutasid peaaegu kõik Jõgeva linna poisid Pedja jõe jääl ja mängisid hokit. Minul uiske polnud ja nii pandi mind väravavahiks. Peagi hakati Jõgeval korraldama klassidevahelisi hokivõistlusi, mis oli minu esimene kokkupuude hokiga tänapäevases mõttes. Võistlustel osalesin esmakordselt aga siis, kui Jõgeva meeskond kohtus koolinoorte võistluste alagrupimängus Kehra võistkonnaga. Me võitsime 21:1. Väravavahina olin siiski kurb, et ühe vastase litri meie väravasse lasin. Väravavahid põevad selliseid asju ju väga tõsiselt.?
Uno Veski märkis, et Jõgevalt saadud hokikogemustest oli tal palju kasu töös Eesti koondise ja Tallinna Ekskavaatori meeskonna treenerina.
Pidulikul koosolemisel tunnustasid Eesti Jäähokiliit, Jõgeva maavalitsus, Jõgeva linnavalitsus ning Jõgevamaa spordiliit Kalju teenekaid mängijaid ning treenereid, tänu kellele jäähokitraditsioon tänaseni püsib. SK Pedja juhatuse esimees tänas omakorda kaasaaitajaid.
“Mul on hea meel, et jäähoki püsib tänaseni. Praegu tegutseb Jõgeval ja selle ümbruses üheksa jäähokimeeskonda, mis on viimaste aastate suurim arv. Hokiväljakul käivad harjutamas noored poisid, samuti ei ole puudus uisutajatest ja oma lõbuks mängijatest;” ütles Kaido Poom.
Kaido Poom on Jõgeval jäähokitreeneriks olnud juba 30 aastat. 1986. aastal viis ta üle pika aja taas Eesti meistriks Jõgeva koolinoorte võistkonna. See tuli toona tõelise üllatusena.
EVA KLAAS
JAAN LUKAS
