Ürituse peakorraldaja, SK Pedja juhatuse esimees Kaido Poom ütles, et kokku on laiali saadetud 120 kutset: kutsutud on kõik endised mängijad, kes praegu mujal treenivad või vanuse tõttu enam aktiivselt hokit ei mängi, praegused mängijad, treenerid ja kõik, kes läbi aegade kuidagi Jõgeva hokiga seotud on olnud. Poom ütles, et kahjuks ei ole SK Pedjal kõigi hokimängijate kontaktandmeid, kuid nad on sellegipoolest üritusele väga oodatud. Lähemat infot saab Kaido Poomilt telefonil 56 603 514.
Ka kõik teised huvilised saavad kaasa elada nii hommikusele tugevatasemelisele kohtumisele kui ka juubeliturniirile. ?Jõgeva inimesed, kes hokist vähegi huvitatud, mitte ainult ei või, vaid lausa peavad vaatama tulema,? ütles Poom.
Õhtul kell 18 jätkub juubeliüritus Jõgeva kultuurikeskuses, kuhu on palutud ka külalised Eesti Olümpiakomiteest, Eesti Jäähokiliidust, maavalitsusest, Jõgevamaa spordiliidust Kalju ja naaberomavalitsustest.
Meenutatakse, kuidas on Jõgeval ajast aega hokit mängitud, vaadatakse vanu pilte ja slaide. Poomi sõnul on täiesti olemas fotod ka esimesest jäähokiväljakust, kus trenni tehti ? see oli Pedja jõe jääl.
Tunnustatakse ja autasustatakse parimaid ja aktiivsemaid mängijaid, treenereid ja kaasaaitajaid, tänu kellele hokitraditsioon Jõgeval siiani püsib.
1946. aastal hakkas Valdur Rajalo, kes töötas koolis kehalise kasvatuse õpetajana, noori treenima, ning üsna pea hakati kaasa lööma ka koolinoorte võistlustel.
Esimesed hokiteadmised tõi Jõgevale aga spordientusiast Felix Adrat, keda eelkõige tuntakse kui spordiinitsiaatoriti, kelle eestvõttel Jõgeva aleviku staadion algselt ehitati. Lisaks jalgpallile tegeles ta ka teiste spordialade, sealhulgas jäähoki arendamisega.
Endised mängijad meenutavad, et kunagi oli hoki Jõgeval ülipopulaarne. Võistluste puhul jäeti isegi koolitunnid ära ning pealtvaatajad mahtusid vaevalt väljaku äärde. Kuigi sissepääs maksis vaid mõnikümmend kopikat, teeniti võistlustega palju raha.
1960. aastatel Jõgeval koolis käinud Aime meenutas samuti, et kui Jõgeva noortevõistkond Eesti või koguni NSVL tasemel kohtumise pidas, oli see suur rahvapidu: tunnid jäeti ära ning oma poistele läks kaasa elama kogu kool. Uisutamine ja hokimäng olid 1960. aastatel üldse väga populaarne, hokiväljak oli talvel üks peamisi kohti, kuhu vaba aega veetma koguneti.
EVA KLAAS
