Nagu gümnaasiumiastme luulepäevade nimi Tähetundki, on ka keskastme luulepäevade ehk nn mini-Tähetunni nimi Betti Alveri loomingust laenatud. Kuigi Jõgeva Gümnaasiumi ajendas Tuulelapsi korraldama kooliteatrite juhendajate hulgast tulnud soov, pidi gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur tõdema, et koolide huvi asja vastu jäi oodatust kesisemaks: luulepäevadele on end registreerinud seitse truppi 120-130 osalejaga.
“Eelkõige oleksid võinud suuremat huvi näidata Jõgevamaa koolid: suurem osa neist ongi ju põhikoolid, kellel Tähetunnile asja pole ning kes nüüd võiksid juhust kasutada ja Tuulelastele tulla,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Samas pole vist põhjust kesise osavõtu pärast põdeda, sest tegemist on ju ikkagi n-ö esimese vasikaga. Kolleeg Maret Oja näiteks meenutas, et esimestel Alo Mattiiseni muusikapäevade vokaalansamblite konkursil olnud ka vaid sadakond lauljat. Ja nende väheste jaoks, kes kohale tulevad, kujuneb luulepäevade kasutegur ehk selle võrra jälle suuremaks.”
Rakvere ja Kuressaare, mis Jõgeva kõrval Eesti tugevamateks kooliteatrikantsideks kujunenud, on muidugi jälle esindatud ? Rakvere Linnanoorte Näitetrupi ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupi Kreputlased näol. Tundmatud pole siinmail ka Kolga Keskkooli luuletrupp Kohal-olijad, Tallinna Arte Gümnaasiumi teatritrupp ega Aseri Keskkooli näitering. Jõgevamaad esindab peale kahe lavastusega üles astuva Liblikapüüdja veel Torma Põhikooli näitering, kes tõi möödunud aastal üleriigiliselt keskastme kooliteatrite festivalilt koju eripreemia.
?ürii kannab sel üritusel Nõukoja nime ning sellesse kuuluvad esialgsetel andmetel näitleja Andrus Vaarik, raadioajakirjanikud Mari Tarand ja Maris Johannes, lavastaja Kaarin Raid, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Mihkel Kabel ja meedik Kalle Piiskoppel.
Luulepäevade teemaks on eesti lasteluule. Etendused mahutatakse seekord ära ühte, st reede õhtusse ning Jõgeva Gümnaasiumi aulasse. Etendustele eelnevad virgutusmängud Liblikapüüdja vilistlase, Tallinna Ülikooli koreograafiatudengi Kristjan Rohioja juhatusel.
“Arvasime, et enne lavale astumist võiksid noored näitlejad nii oma vaimu kui ka keha “lahti võimelda”,” ütles Lianne Saage-Vahur.
Reedese päeva lõpetavad mälestushetk Betti Alveri pargis (kell 19.15), pidu ning juhendajate ja Nõukoja nõupidamine, laupäevane päev on aga õpitubade päev. Neid juhendavad Nõukoja liikmed ja Kristjan Rohioja.
Keskastme luulepäevi on Liblikapüüdja juhendaja arvates tarvis kasvõi juba selleks, et Tähetunnil osalejatele kvaliteetset järelkasvu tuleks.
“Luule mõistmise seisukohalt on oluline, et noored saaksid luule ettekandmise kogemuse varakult,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Etlejate konkurssidel, tõsi küll, saavad luulelugemise kogemuse ka keskastme õpilased, ent luulelavastuses osalemine on tunduvalt õpetlikum, sest lugemisega kaasneb tegevus. Samas peab luule esitamisel jääma minu meelest ikkagi olulisemaks sõna. Paraku tuleb Tähetunnil ikka ette lavastusi, milles halba lugemist “võimlemise” taha varjatakse.”
Üks Liblikapüüdja kahest lavastustest ? “Maailmas on miljon kaksteist teed…” ? ongi üles ehitatud eelkõige sõnale, täpsemalt eesti lasteluule klassikalistele tekstidele. Teises lavastuses “Ükskord metsaveerel…” on liikumisel mõnevõrra suurem osakaal.
“Need, kes osaleda veel ei tihka, võiksid vähemasti vaatama ja kogemusi hankima tulla,” arvas Lianne Saage-Vahur.
Luulepäevade kava leiab huviline Jõgeva Gümnaasiumi koduleheküljelt.
RIINA MÄGI
