Jõgevamaal armastatakse liita ühtseks tervikuks kultuur, mets ja loodus. Seda on ka edukalt tehtud ja tegusalt toimetatud. Pärandkultuuri päevale oli kohale tulnud päris mitukümmend inimest, kes kõik ühel või teisel viisil panustanud. Pärandkultuuripäeval avati näitus ja kuulati ettekandeid, nauditi esinemisi.
Pidulik koosviibimine ja näitus, mis kujutas Jõgevamaa metsaseltsi ja Kassinurme maalinna taasavamise 30. aastapäeva, avati pasuna saatel. Sellest, kuidas Jõgevamaa metsaselts oli esimene registrisse kantud metsanduslik ühendus, kes püstitas ühena esimestest Baltikumis puitlinnuse maketi ning kuidas see ilmestas maastikku, rääkisid ürituse vedurid Ain Malm ja Kaupo Ilmet.
Metsaseltsi juhatuse esimees Ain Malm sõnas, et metsaselts registreeriti 14. detsembril äriregistris 30 aastat tagasi ja teine pool on Kassinurme avamisest. „Jõgevamaa metsaselts ühendab inimesi, kellel ei pea ilmtingimata metsa olema. Meie metsa ei majanda,” ütles Malm. „Haldame küll Kassinurme ümbruskonna metsasid, korrastame, kuid koos käivad seltsis inimesed, kes tahavad koos olla ja on seltsielust huvitatud. Siia kuuluvad aateinimesed. Need, kes on huvitatud metsast, tahavad looduses viibida.”
Malm peab äärmiselt oluliseks, et Kassinurmes on hiis ja kultuseplatsid. Samuti ka matka-, tervise- ja looduseõpperajad. Põnevad on jääajast jäänud pinnavormid ja kohad, mis suuremal või vähemal määral meie eeposekangelase Kalevipojaga seotud. „Tema silmapesukauss, magamisase ning jalajäljed,” rääkis Malm, kes ütles, et paika tulevad tihtilugu uudistama nii koolid kui ka lasteaiad. Ja kui keegi seltsist saab, käib ka seda tutvustamas.
Metsaomanik on surve all
„Olen ise metsaomanik ja ka metsakonsulent ja kinnitan, et metsaga on kõik hästi,” teatas Malm. „Need, kes häält tõstavad, majandavad metsa tihtilugu autoaknast. Metsaomanikku kiusatakse kahte pidi. Üheltpoolt looduskaitsealased maad, mida ei saa majandada ja teine surve on see, et ikkagi ei ole kadunud metsaostjate surve, vaatamata sellele, et puidu hind on maas. See käib kuidagi lainetena. Surve vähenes pigem siis, kui hind oli laes,” nendib metsandusspetsialist ja ettevõtja ning lisas, et nüüd rõhutakse sellele, et nüüd on viimane aeg mets käest ära anda.”
Metsaseltsi esimees leidis, et Kassinurme on vähem religioosne ja baseerub enamasti teadmistepõhilisele käsitlusele. Küll aga toimetavad linnamäel tihtilugu rollimänge harrastavad muistsed sõdalased. Siis peatakse ka eelajalooliste sündmuste loenguid, millel osaleb väga palju inimesi. Rollimängude mängimiseks saabutakse sinna kolmeks päevaks linnakärast ja tegevusest ära. „See hoiab inimest looduskesksena ja koolitab teda hoidma loodust, et ei risustaks ega lõhuks,” sõnas Malm.
Malmile teeb rõõmu see, et kolme aastakümne jooksul on loodud mittetulundusühing jätkuvalt täies elujõus ning majandab projektitoetuste rahadest. „Me soovime, et meie tegevus ikkagi jätkuks ja kokku ei jookseks. Toetust küsime peaasjalikult korrashoiuks. Tegutseme edasi, rajasime möödunud suvel pärna ja tamme hiie, mis on pühendatud vabariigi sajandaks aastapäevaks.
Sai ka kino
Seekordsel üritusel näidati vanu filme ja seda vanade projektorite pealt, millega oli kohale sõitnud Järva-Jaani kinomuuseum. „Filmid on kohalikud,” sõnas Vello Kolnes, muuseumi kinomehaanik. „Projektoritekomplekt, millega väljas käiakse ning vanasti leidis rakendust kinodes, on ainult pisut ringi tehtud. Muidu kõik toimib. Vanade filmide vastu on huvilisi ikka,” sõnas mehaanik.
Näitamisele tulid Eesti Reklaamfilmi valmistatud kaks laifilmi metsakatsejaamast, Söe arboreetumist ja vutikasvatusest. Kitsafilmilindi pealt vaadati ilma helita filmi metsakatsejaama 15. aastapäevast. „Kitsas film on täiesti unikaalne, see on amatöörfilm katsejaam algusaegadest, kus tollaegne tehnika näitab kui raske metsatöötlemine oli. See paneb praegu täitsa muigama,” sõnas metsaseltsi liige Hillar Kaeval Nurga talumuuseumist, kes ka musuemist rääkis.
Ettekannetega astusid veel üles Aita Saksing ja Toomas Puss. Ühiselt söödi suppi ja naudioti etteasteid. Pärast lõunat võeti päev kokku.
INDREK SARAPUU
