Neljapäeval kogunesid Jõgevamaa gümnaasiumis koolijuhid, õpetajad ja õpilased, et mõtiskleda, kuidas on haridusmaastik Jõgevamaal arenenud ja mida saaks teha, et kõik muutuks veelgi paremaks.
Haridus- ja teadusministeeriumi algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik, kes mõttekoja kokku kutsus, nentis, et kui aastal 2015 Jõgevamaal mõttekoda peeti, olid inimesed nõnda aktiivsed, et haridusteemadel jätkati ka pärast ametlikku lõppu. Seega oodati just Jõgevamaa mõttekoda.
Vaadati minevikku ja tulevikku
„Tänase mõttekoja eesmärk on vaadata tagasi, aga ka edasi. Üle Eesti oleme jõudnud faasi, kus kõikides eluvaldkondades toimub arengute planeerimine järgmiseks 15 aastaks. Kasutame võimalust läbi arutelu pakkuda võimalust ennast suhestada loodava haridusstrateegiaga, et see ei jääks pelgalt deklaratsiooniks või millekski, millega inimene igapäevaelus sidet ei tunneta,“ nentis Liblik.
Ka haldusreform ja muudatused on põhjus, miks mõttekoda Jõgevamaal toimus. „Korraldame mõttekodasid nendes maakondades, kus on võimalik kõrvutada olukordi enne ja nüüd,“ ütles Liblik.
Mõttekojas keskenduti peamiselt kolmele teemale. Kui 2015. aastal panid toonased osalejad kirja ootused järgnevateks aastateks, siis nüüd oli aeg vaadata, kui paljud neist täitusid või on kohe täitumas.
Laudkonnad tõid välja, et ootused on suurel määral täitunud. Eriti toodi välja, et huvitegevused on maakonnas paranenud ning noortele pakutakse erinevaid võimalusi aega veeta. Kui veel aastal 2015 unistati, et koostöö vanemate ja kooli vahel paraneks, siis tänaseks on selles osas arenetud ning e-kool ja Stuudium on sellele kaasa aidanud. Positiivsena toodi välja ka noorte koolijuhtide tulek, mis on suureks toeks piirkonna arengule. Kiideti ka meie õpetajaid, kes näevad aina enam vaeva, et koolitunnid muutuksid põnevaks ning rohkem julgetakse IT-vahendite poole vaadata. Kiita sai Jõgeva valdki, kes on asunud õpilasstipendiume jagama.
Arutati ka haridusstrateegiat
Positiivse kõrval heideti pilk ka sellele, mida maakonna hariduses parandada saaks. Olgugi et õpilaste ja õpetajate teadlikkus on kasvanud ning aina enam keskendutakse koostööle, nenditi, et kaasav haridus vajaks järele aitamist ning praegune süsteem sellisel kujul ei tööta. Arvati, et hariduslike erivajadustega õpilaste puhul aitaksid väiksemad klassid ning abiõpetajad, mis teisalt nõuavad üksjagu inimressurssi.
Arvati, et keskenduma peaks ka sellele, et õpilased oskaksid õpikutarkust päriselus rakendada. Toodi välja, et ettevõtjad võiksid ennast koolis rohkem märku anda, õpilastele oma valdkonda tutvustada ja näidata, et just haridust on vaja selleks, et elus läbi lüüa.
Kolmas ja viimane arutelu keskendus aga haridusstrateegiale „Tark ja tegus Eesti“. „Meie sooviks on, et võimalikult paljud piirkonnad, kogukonnad ja inimesed suhestaksid end strateegiaga,“ rääkis Pille Liblik. Strateegilisteks eesmärkideks on valikurohked õpivõimalused, õppijakeskne ja tulevikku vaatav õpe ning vastavus tööturu arenguvajadustega.
Laudkondades mõtiskleti, kuidas neid kõiki saavutada. Üheskoos leiti, et Jõgevamaa jaoks on eluks hästi ettevalmistatud noored tähtsad ning mõtiskleti, et haridus võiks kohalikust poliitikast väljas seista. Nii saaks eesmärgid kiiremini saavutatud. Ühtlasi arvati, et kui õpilased muutuksid julgemaks oma huvide ja mõtete avaldamisel, võiks ka koolielu kindlamalt ja õppijakesksemalt edasi astuda.
KERTTU-KADI VANAMB
