?Rahusoov on iidne ja üldinimlik. See peitub inimsüdames. Seda leidub tervitustes, üleskutsetes ja traditsioonides,? ütles peapiiskop jõulurahu välja kuulutades ning tuletas meelde, et jõulurahu väljakuulutamisele Eestimaal pani enam kui 350 aastat tagasi aluse Rootsi kuninganna Kristiina, kes kutsus kõiki meie Issanda ja Lunastaja sünnipäeva pühitsema sobiliku hardumusega ja ennast ka muidu rahulikul viisil ülal pidama. 1993. aastal taastas selle kauni tava president Lennart Meri. Nüüd on seda lisaks Tallinnale järgimas paljud linnad ja vallad.
?Oleme asunud tähistama oma riigi 90. aastapäeva ning jõulurahu väljakuulutamine on ühtaegu eriline sünnipäevakink ja oluline sihiseade. Küsime üha rohkem oma juurte järele ja taipame, et juuretus võib olla nii inimhinge kui rahva rahutuse ja enesekaotuse põhjusi. Side meie kultuuri kristlike juurtega, esivanemate usuga, suunab meie pilgu üldinimlikele ja ajatutele väärtustele, millel põhineb elu,? ütles peapiiskop Andres Põder ning avaldas arvamust, et jõulurahu on tõeline siis, kui ta jätab jälje, muudab meid paremaks, jääb saatma kogu eluks.
Rõõmu kõrval ka muretJõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev lisas, et Jõgeval, kuhu ilmataat saadab pakasekraade sageli enam, kui mujale Eestisse, elavad siiski sooja südamega inimesed, kes soovivad jagada seda soojust teistelegi.
?Jõulurahusõnum, mida täna siit jagame, ei vähene jagades, vaid kasvab aina suuremaks ? nii, nagu ühe küünla leegiga võib süüdata sadu küünlaid ilma, et küünla eluiga sellest väheneks. Nii toimus see möödunud aastal ja toimub taas tuleval aastal. Loodame, et Jõgevalt alguse saanud traditsioon leiab järjest soojema vastuvõtu kõigi eestimaalaste poolt,? ütles linnapea. Tema sõnul oli üleeilne jõulurahu kuulutamine kummardus mitte ainult Eesti Vabariigi 90., vaid ka Jõgeva linna 70. sünnipäevale, mida tuleval aasta tähistatakse.
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland ütles, et lõppev aasta on meile toonud rõõmu kõrval ka palju muret. Viimast eelkõige aprillisündmustega seoses.
?Nüüd, jõuluajal on meil kõigil paslik vaadata oma südamesse ja mõelda järele, kuidas sellised sündmused üldse toimuda said,? ütles Kristiina Ojuland. ?Peame kaaluma, kas oleme ikka piisavalt selgitanud siin elavatele muulastele oma ajalugu ja põhimõtteid.?
Ojulandi sõnul ei tohi meie riigis olla kohta rumalusele ja vihkamisele. Globaliseeruvas maailmas peame aga oskama üha paremini hoida oma keelt ja kultuuri.
?Ainult üheskoos suudame muuta Eesti veelgi paremaks koduks meile kõigile,? ütles Ojuland. ?Näidakem üles hoolivust, armastust ja mõistmist kõigi oma lähedaste vastu. Iga riik on nii tugev kui tugevad on tema kodanikud ja vastupidi.?
Kutsus üles andestamaSõna said jõulurahu kuulutamisel ka riigikogu liikmed Marika Tuus ja Igor Gräzin, Jõgeva maavanem Aivar Kokk ja Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees, Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kõik nad soovisid kaasinimestele rahulikku ja rõõmsat jõuluaega. Riigikogu koalitsiooni kuuluva Reformierakonna esindaja Gräzin kutsus muuhulgas üles üksteisele andestama ning kallistas seepeale rahva ees opositsiooni kuuluva Keskerakonna esindajat Marika Tuusi.
Eesti Linnade Liitu kuuluvate ja Jõgevamaa omavalitsuste esindajad ning riigikogu liikmed said Jõgevalt kaasa trükitud jõulurahuläkituse. Sündmuse aitasid pidulikumaks muuta Jõgeva kammerkoori ja meeskoori Mehis ühiselt lauldud laulud. Koore juhatasid Merike Katt ja Margus Kask.
Muusika lainel ka jätkati: Jõgeva kultuurikeskuses andsid külalistele ja linnarahvale kontserdi Arsise Noorte Kellade Ansambel Aivar Mäe ja Jõgeva Gümnaasiumi poistekoor Maret Oja juhatusel. Kuigi soe, vihmane ja sombune ilm seda ei soosinud, süvendas jõulurahu kuulutamine kindlasti jõulutunnet jõgevlaste südames.
RIINA MÄGI
