Teisipäeval ja kolmapäeval kogunesid Jõgeva lähisuhtevägivallaga seotud spetsialistide võrgustik – prokurörid, kohtunikud, politseinikud ning sotsiaal- ja ohvriabitöötajad üle kogu Eesti, et arutada, kuidas tõhustada omavahelist koostööd ja mida teha selleks, et abivajajad ning ka vägivallatsejad saaksid parimat võimalikku abi.
Veel enne esimese koolituspäeva algust oli selge, et huvilisi on palju. Lausa nõnda palju, et riigimaja saal sai puupüsti kuulajaid täis.
Esimesel koolituspäeval keskenduti probleemkohtadele lähisuhtevägivalla juhtumitega ning arutati, kuidas tõhustada koostööd, et abivajajad kiiresti parimat abi saaksid. Ühtlasi jagati kogemusi ning räägiti müütidest, mis siiani ühiskonnas levivad. Teine päev keskendus kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumitele ning MARAC töörühma loomisele Jõgevamaal.
Lõuna prefekt Vallo Koppel avaldas lootust, et mõlemad koolituspäevad annavad võimaluse ka meie maakonda tulevikus veelgi tulemuslikumaks muuta. „Tehke kokkuleppeid ja kuulake, nii on ka Jõgevamaa tulevikus veelgi tulemuslikum ja me saame üles ehitada paremat ja turvalisemat keskkonda,“ rääkis prefekt avasõnades.
„Täis saal annab märku, et siia tulnud soovivad väga ümbritsevat maailma muuta,“ rõõmustas sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht.
Oma ettekannetes keskenduski Luht statistikale, mis näitab, et jaanuaris avatud ohvriabi kriisitelefon 116 006 on hästi omaks võetud ning seda kasutatakse julgelt. Ka julgevad järjest enam abivajajad sotsiaalkindlustusameti piirkonna ohvriabitöötaja poole pöörduda.
Kuid kokkutulnud jagasid ka valukohti, mis vajaksid veelgi enam tähelepanu. Näiteks vägivald eakate vastu ning muret tekitab ka ajaline piir, mil piirkonna politseinikud saaksid koos kohaliku omavalitsuse esindajatega abivajajate juurde külastusele minna. Tunti muret ka selle üle, kuidas tugevdada vägivalla all kannatajat hiljem, ka siis, kui tema suhtes positiivne kohtuotsus on jõustunud.
Koolituse teisel päeval keskenduti MARAC-i juhtumikorraldusele, mida rakendatakse kõrge riskiga juhtumite korraldamiseks. Hetkel on Eestis 13 MARAC-i ning aasta lõpuks on igas Eesti piirkonnas oma MARAC juhtumikorralduse rühm.
MARAC on Suurbritannia juurtega tõhus juhtumikorralduse mudel, tegelemaks kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumitega. Põlvas ja Rakveres on MARAC-i abil töötatud juba poolteist aastat. Täna on MARAC-id ka Viljandis, Pärnus, Jõhvis, Saaremaal, Haapsalus, Valgas, Võrus, Raplas, Paides, Ida-Harjus, Lääne-Harjus, Tallinna Kesklinn (Põhja-Tallinnas). Kohe on MARAC-id tekkimas Narva ja Jõgevale ning aasta lõpus Tartusse ning Hiiumaale.
KERTTU-KADI VANAMB
