Veel selle aastanumbri sees valmistutakse Jõgeva valla sotsiaalosakonnas Piiri tänaval vaimse tervise õe kabineti avamiseks. Hetkel on aktiivselt käimas remonditööd.
Valla suureks koostööpartneriks on SA Tartu ülikooli kliinikum. Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse arst-õppejõud psühhiaatria erialal Reigo Reppo rääkis Vooremaale, kas ja miks on sellist kabinetti vaja.
Kui uus vaimse tervise õe teenus on?
Teenus ei ole väga uus. Norra projekti rahadega käivitasime laste ja noorte vaimse tervise kabinetid Põlvas, Võrus ja Valgas. Tänu omavalitsuse huvile on kabinet avatud ka Elvas ja nüüd oleme jõudnud sinnani, et oleme selle varsti avamas Jõgeva linnas. Kabineti eesmärk on, et laste ja noorte vaimse tervise teenus tuleks võimalikult kodu lähedale ja et saaksime kohe baastasemel ja võimalikult kiiresti probleemid kätte. Mida kiiremini me muredega tegeleme, seda tõenäolisemalt saavutavad lapsed ja noored paremaid tulemusi ning tulevad muredest paremini välja.
Koolides on psühholoogid ja spetsialistid, kes peaksid noori aitama. Mis vahe on kooli psühholoogil ja vaimse tervise õel, kas dubleerimist on või ei ole?
Kooli psühholoog on kooli psühholoog, vaimse tervise õde on tervishoiutöötaja. Mingis mõttes tegeleme sarnase seltskonnaga, aga kindlasti on kooli psühholoogi tähelepanu rohkem noore jõuvarudel, et ta tuleks koolis hästi toime. Vaimse tervise õe tähelepanu on rohkem kliinilistel probleemidel, terviklikul olukorral ja inimestel tema ümber. Vaimse tervise õe vastuvõttudel on võimalik hinnata, kas me peaksime tervishoiusüsteemi poolt mingeid uuringuid tegema, mis kooli psühholoogil ei ole võimalikud.
Mis põhjustel noored enim pöörduvad?
Meie silmis on kõige suurem probleem ikkagi depressiooni ja ärevushäiretega seotud küsimused, mille peale läheb tervishoiusüsteemis tõenäoliselt kõige rohkem ajaressurssi. Õpiraskustega noori on suhteliselt palju. Kui tegemist on puhtalt õpiraskusega, siis me loodame, et koolid ja Rajaleidja suudavad isekeskis head toetusmeetmed välja mõelda.
Lisaks õpiraskustele on ka depressiooni või kooliminekuga seotud ärevust ja see on surnud ring. Kui noor ei lähe kooli, süvenevad kooliraskused, siis süveneb ärevus tegemata koolitööde pärast, mille tõttu süveneb veelgi tõrge kooli minna. Siinkohal peaks juba sekkuma tõenäoliselt ka psühhiaater või tervishoiusüsteem.
Lisaks vaimse tervise õele hakkab Jõgeval käima ka psühhiaater?
Jah, mina hakkan kord kuus käima Jõgeval konsulteerimas.
Kas teenus on tasuta või tasuline?
Tasulist teenust me ei paku. Eestis on nii, et kord aastas makstakse visiiditasu viis eurot.
Kas noor peab tulema koos vanematega või võib tulla ka üksi?
Esimesel korral on soovitatav tulla koos vanemaga. Samas, kui noor tunneb, et ta ei taha vanematega tulla, siis me ei saada ka üksinda tulijaid ära.
Me saame vanematelt ja muult lähivõrgustikult väga head ja kasulikku informatsiooni, kuidas noor või laps väljastpoolt vaadates iga päev toime tuleb. Sellele lisandub noore enda kogemus. Need mõlemad on olulised, noore enda kogemus natuke rohkem.
Mõnedel juhtudel on nii, et kõik teised on väga mures, aga noore enda meelest suurt muret ei ole. Eriti puudutab see neid, kellel on rohkem käitumisraskuseid, neuropsühhiaatrilisi muresid. Siis oleks väga hea, kui meil on ka vanem juures, kellelt saame küsida varasema arenguloo kohta. Lähivõrgustik on kogu arenguloo kaardistamisel väga tänuväärne materjal. Nad teavad kindlasti asju, mida noor ise kas ei saagi teada, või ei tule tal meelde neid asju rääkida.
Te tegelete noorte ja laste vaimse tervisega igapäevaselt. Kui palju on abi vajavaid noori?
Meie juurde jõuab neid järjest rohkem. Ilmselt on siin oma osa ühiskonna muutumisel. Kui veel mõnda aega tagasi oli üsna tavaline, et last kasvatas küla, siis tänapäeval sekkub küla laste kasvatamisse järjest vähem. Ja kõik eeldavad, et lisatuge, mida vanemad ei saa pakkuda, annavad professionaalid. See tähendab, et lähem võrgustik näiteks koolis, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid on üks oluline osa, aga teisalt on palju, mida nemad ei suuda lahendada. Sellisel juhul pöördutakse laste ja noorte psühhiaatria süsteemi poole.
Tõsiasi on see, et meil on küllaltki väike eriala, mis ühe noorega tegelemisel on suhteliselt ressursimahukas. Võib jääda mulje, et noori, kes abi vajavad, on meeletult palju sellepärast, et kõik spetsialistid on väga hõivatud.
Ilmselt on tänapäeva laste ja noorte vaimsete häirete osakaal suurenenud selles mõttes, et keskmiselt tulevad meie lapsed ja noored järjest paremini toime, aga need, kes saavad halvasti hakkama, saavad järjest hakkama halvemini. Ehk ühiskonnas suureneb erinevus hästi toimetulevate perekondade ja halvasti toimetulevate perekondade vahel. Rohkem probleeme on sellised, mis nõuavad väga mitmesugust tähelepanu. Tänapäeval on ka muresid, millega 20 aastat tagasi ei tulnud üldse tegeleda.
Kas ei tulnud tegeleda või ei osatud ega tahetud tegeleda?
Nii seda kui teist. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on mõnes mõttes uus diagnoos, mis on juba kaua olemas olnud, aga koolisüsteemis on seda teadvustatud paarkümmend aastat. Teiselt poolt on ka uusi probleeme.
Kui mõningase sotsiaalse ärevusega noor jäi varem lihtsalt koju ja mingil määral võttis ühendust oma eakaaslastega, siis praegu on väga kerge sukelduda digimaailma. Sellega seoses läheb sageli ööpäevarütm sassi, sest enamik mängureid on teisel pool ookeani, kellega ühendust tahetakse pidada. See tähendab, et üleval ollakse öösel ja päeval magatakse.
Sotsiaalne eralduvus suureneb ja lisaks on teatud probleemide puhul tähele pandud, et sarnased inimesed leiavad teineteist muu hulgas ka internetis. Jäädakse oma mulli lukku, kus kõik arvavad samamoodi nagu mina. Samamoodi psüühiliste häiretega noored, kes ennast sellesse mulli lukustavad, kus jagatakse pilte enesevigastamisest või sellest, kuivõrd masendav ja kurb maailm on. Sellega lõigatakse end muust ära ja see maailmapilt on paratamatult ühekülgsem ning selle võrra on probleemid ka keerulisemad.
Kui noor hakkab sellist elu elama, kas see tähendab, et mida vanemaks ta saab, seda suuremaks muutuvad probleemid? Kui me praegu ei oska tähelepanu murele juhtida, saame katkised täiskasvanud?
Osa probleemidest leevenevad täiskasvanueaks või keskea saabudes. Aga on tõepoolest probleemid, mis jäävad väga pikalt püsima ja erinevatel põhjustel päranduvad. Suures osas on päranduv meie temperament ehk reageerimise viis välistele stiimulitele, mis määrab omakorda selle, millised probleemid on tõenäolisemad. Kui inimesel on kalduvus kapselduda endasse, siis on üks võimalik probleem depressioon. Kui probleemide korral on kalduvus vihastada ja võitlema hakata, siis ilmselgelt on tõenäolisem probleem kas tõrges-trotslik häire või käitumishäired.
On teada, et noortel, kelle vanemad on olnud depressioonis, on kasvukeskkonna tõttu suurem depressioonirisk. Võib öelda, et õnn loob õnne ja õnnetus õnnetust. Sama kehtib ka vägivaldse käitumise puhul.
Igasugune füüsiline või vaimne trauma näitab järeltulevale põlvkonnale, et selliselt saabki käituda. See on üks põhjus, miks kehaline karistamine ka Eesti seadusruumis ei ole lubatud. See paneb lapse mõtlema, et järelikult vägivald on õigustatud ja see ei puuduta ainult väga suure pahandusega tehtud armastava vanema ihunuhtlust, vaid ka kõiki teisi olukordi, kus agressiivsus saab võidu selle inimese meeles.
Kas väikestesse linnadesse on vaimse tervise õe kabinette vaja?
Ma arvan, et see on väga vajalik selles mõttes, et abi, mida vaimse tervise õde pakub, on üldtervishoiuteenus. Tema on vaimse tervise probleemide nõustaja kohapeal. Kui meil neid spetsialiste kohapeal ei oleks, siis mingi osa hädasolevatest noortest leiaks tee keskusesse, kas Tartusse või Tallinnasse.
Kas ikka leiaksid?
Ikka leiavad ja seda me ka näeme. Pärast kabinettide avamist on maakonnast tulevate noorte arv vähenenud. Ja nende noorte probleemid, kes maakonnast siia tulevad, on keerulisemad, mida kohapeal ei ole suudetud tõenäoliselt ära lahendada.
Kui teenust ei oleks, siis osa käitumishäireid, depressioon ja ärevushäired jääksid tervishoiusüsteemis lahendamata, ehk suurem koormus langeks sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, õpetajatele, koolipsühholoogidele. Mõned kooliga seotud ärevusseisundid võivad olla üsna kergelt rohtudega ravitavad, mida saab määrata psühhiaater. Aga juhul, kui ta seda ei tee, siis tants aurukatla ümber käiks tõenäoliselt aastaid. Ja sellel on otsene mõju noore toimetulekule. Kui ta julgeb kooli minna, on ta õppeedukus parem, ta on enesekindlam ja suudab tulevikus paremini toime tulla.
Millisel hetkel peab vanem, kelle kodus kasvab nooruk, mõtlema, et midagi on lapsega valesti?
Siis, kui ta mõtleb, et midagi on valesti. Vaimse tervise õe ülesanne on muu hulgas teha valik, millised lood vajavad käsitlemist ja millised mitte. Seda, mida vaimse tervise õde ütleb, võib usaldada. Kui ta ütleb, et probleem kuulub normaalse nooruki arengu juurde ja jälgimist ega uut vastuvõttu pole esialgu vaja, siis seda tasub uskuda.
Teiselt poolt tuleb sageli välja, et tegelikult on need probleemid settinud kuid ja aastaid ning vanemad pöörduvad alles siis, kui nad enam mitte midagi teha ei oska ja tundub, et kõik hakkab käest libisema. Sellisel juhul näeme ka omalt poolt sageli, et saame üsna palju panustada sellesse, et noor hakkaks oma eluga paremini toime tulema.
Seega ülereageerida ei saa?
Ei saa. Vaimse tervise õde võiks olla üks põhitervishoiuteenus. Ka perearsti juures tuleb suhtuda alati tõsiselt imikusse, kellel on kõva nohu. Ühtegi hädalist ei saadeta sellepärast ära, et tal on mingi tervisemure. Ka vaimse tervise õe kabinetis tegeletakse esmase triaaži ja nõustamisega, mida teha selleks, et tavapärases koduses keskkonnas nende muredega kergemini toime tulla. Kas on mingisuguseid kasvatusvõtteid või asju, mida jälgima peaks.
Peab ütlema, et tänapäeval on mõnes mõttes kasvatus palju keerulisem kui mõnikümmend aastat tagasi, sest vanematele tuleb niivõrd palju vastukäivat informatsiooni, soovitusi, mis puudutab pedagoogikat, toitumist, liikumist. Need sõnumid on sageli segadust tekitavad ja vaimse tervise poole pealt on hea, kui on kedagi, kes oskab kas või vajadusel maha rahustada ja öelda, et tegelikult on asjad hästi.
Seega on vaimse tervise õe teenus kõikjal vajalik?
Seda teenust on kindlasti vaja kõikidesse Eesti maakonnakeskustesse ja võib-olla ka laiemalt. Me näeme ka seniste vaimse tervise kabinettide põhjal, et alguses ei ole neid huvilisi väga palju, aga kui info levib, siis neid sooviavaldusi hakkab palju tulema. Kindlasti me kavatseme sellesse töösse panustada ka Jõgeval.
KERTTU-KADI VANAMB
