?See on kompleksne probleem ning nõuab mitme osapoole koostööd ja võib-olla ka teatud kompromisse. Kuid ma ei usu, et keegi midagi kaotab, pigem võidab,? hindas idee väljakäija Jõgeva maavanem Aivar Kokk võimalikku koostööprojekti.
?Olen suhelnud nii AS ATKO Grupi nõukogu esimehe kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võtmeametnikega, samuti Edelaraudtee esindajate ja Jõgeva linnapeaga ning selgitanud tekkivast sünergiast tulevat kasu,? jätkas Kokk. ?Kuid kõige tähtsam on bussi- ja rongireisijate mugavuse ja ohutuse suurenemine.?
Mitu kärbest ühe hoobiga
Mõttest tuua Jõgeva reisirongijaam raudtee idaküljelt lääneküljele ehk kesklinna poole on kõneldud mõnda aega. Et suurem osa rongiga sõitvatest inimestest tuleb ja läheb just kesklinna, siis ei peaks nad rongile pääsemiseks enam raudteed ületama.
Kuigi ka praegu asuvad rongi- ja bussijaam üsna lähestikku, oleks inimestele veelgi mugavam, kui need paikneksid kõrvuti. Igas linnas pole see võimalik, Jõgeval aga küll.
Näiteks Elva linn remondib praegu oma bussi- ja rongijaamahoonet. Sama katuse alla on planeeritud ka turismiinfopunkt.
ASi ATKO Grupp nõukogu esimees Arvo Sarapuu ütles, et sama praktikat kasutatakse ka Järvamaal. ?Türil on bussi- ja rongijaamaks üks hoone ? renoveeritud ajalooline raudteejaamahoone, kus asub ka restoran.? Sarapuu lisas, et bussisõidugraafikute koostamisel arvestatakse rongiaegadega, et ümberistumised oleksid võimalikult mugavad.
Et Riigikogu kiitis heaks Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmise Baltic Rail Service’ilt, misläbi on meil uuest aastast taas riigiraudtee, võiks maavanem Aivar Koka arvates nüüd julgemalt mõelda Jõgeval rongi- ja bussijaama, mis praegu asuvad teineteisest sajakonna meetri kaugusel ja teise teisel pool raudteed, ühildamisele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske avaldas ideele toetust. Ta ütles, et järgmisel aastal on ministeeriumil plaanis korraldada riigihange uute reisirongide soetamiseks. Maavanema soov tuua raudteele tänapäevasemad rongid hakkab realiseeruma.
Uus veerem saab kindlasti olema kergem ja paindlikum ehk teisisõnu: maapiirkonnas kui rong, linnade lähistel nagu tramm, usub Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhataja Heldur Lääne. See teeks võimalikuks ka vahepeal unustatud nn teivasjaamade, näiteks Kalevi, Nava ja Mullavere peatuse taas kasutusele võtmise. Uue nõuetekohase puitperrooni ehitamine maksab 200 000 ? 250 000 krooni.
Plussid ja miinused
Lääne sõnul tuleb Jõgevamaa bussi- ja rongiliiklust vaadelda ühtse tervikuna. ?Põhiliiniks on meil Tartu-Jõgeva-Vägeva raudtee ning n-ö toitvateks liinideks maakonna bussiliinid,? täpsustas ta. Busside ja rongide vahelise kiire ja paindliku ühenduse tagaks Lääne hinnangul just ühine jaamahoone.
Rongisõit kogub populaarsust. ?Jõgeva linnas teenindab raudteejaam ligikaudu 100 000 reisijat aastas, seda nii saabujate kui lahkujatena, keda kumbagi on orienteeruvalt 50 000. Sel aastal võib see arv mõnevõrra tõusta, tänavu 11 kuuga oleme juba 98% tasemel eelmise aasta reisijate arvust,? ütles Edelaraudtee reisijateveo juht Annemari Oherd.
Bussiga sõitjaid on Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse andmetel praegu umbes kaks korda rohkem, kuid see vahe hakkab vähenema.
Jõgeva linn pakkus ATKO Halduse OÜ-le hoonestusõigust praegusel bussipeatuse alal bussijaama ehitamiseks. Lepingu sõlmimiseks on järgmiseks nädalaks ka notariaeg kinni pandud. ?Jõgeva bussijaama oleme valmis investeerima kolm miljonit krooni,? kinnitas Arvo Sarapuu.
Uues olukorras, kus jaamahoone rajamisel ja majandamisel nähakse võimaliku partnerina ka Eesti Raudteed, on ATKO valmis alustama läbirääkimisi, kui neis osaleb ka Jõgeva linn. ?Maavalitsus võiks huvitatud osapooled kokku kutsuda,? ütles Sarapuu. Ta lisas, et praegu tegutseb bussifirma vastavalt kokkulepetele Jõgeva linnaga.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev ja abilinnapea Aare Olgo kiitsid küll ühise bussi- ja rongijaama ideed, kuid märkisid negatiivse küljena asjaolu, et sel juhul ei saaks jaam valmis tuleval aastal, nii nagu praegu bussiterminaliga plaanitud on.
Olemasoleva plaani järgi kerkiks bussijaam Kesk tänavast kesklinna poole, rongijaamaga ühine hoone tuleks aga rajada Kesk tänava ja raudtee vahele.
?See tähendaks uute planeeringu- ja projekteerimisprotsesside alustamist, mis võib võtta kokku paar aastat aega,? selgitas Olgo.
Linnapea sõnul ootavad sageli bussiga sõitvad inimesed pikisilmi terminali valmimist ega ole nõus jaamahoone ehitamise edasilükkamisega.
ANDRES LOORAND
