Jõgeva valla noortekeskust juhib Riin Juurma

Äsja alustas Jõgeva valla noortekeskuse juhatajana tööd Riin Juurma (34). Uues ametis soovib ta olla koos kolleegidega noorte suunaja ja toetaja.

Riin lõpetas Tallinna ülikooli geoökoloogia erialal. Keskkonnahariduse spetsialistina on ta kümmekond aastat tegelenud Alam-Pedja looduskeskuse ülesehitamise, käivitamise, töös hoidmise ning keskkonnahariduse struktuuri loomisega nii Tartu- kui Jõgevamaal. „Töö oli suuresti projektipõhine, seetõttu olen kokku puutunud väga pingeliste olukordadega,“ sõnas noortekeskuse uus juhataja. Riin on keskkonnavaldkonnas töötades kirjutanud ja ellu viinud mitmeid projekte.

Ühe näitena võib välja tuua KIKi rahastatud projekti, millega rajati Kiigemetsa kooli loodusõpperada ja mis tunnistati 2015. aastal Maakonnasipelga konkursil üheks paremaks keskkonnaprojektiks. Riin on viis aastat juhendanud Puurmani kodutütarde ja noorkotkaste rühma ning olnud MTÜ Päikeserõõm loomismeeskonnas, mis tegeles Puurmanis laste ja noorte kultuurielu ja huvitegevuse arendamisega.

Uue loojad

Riin tunnistab, et esimestel tööpäevadel on teda tabanud võimas infolaviin. Ent sama võimas on tunne olla jällegi millegi uue teerajaja. „Loodan, et selle teega tullakse kaasa, ja seda teevad mitte ainult keskused, vaid ka noored ise,“ ütles ta. Riin kinnitas, et soovib koos noorsootöötajatega valla noortekeskuse töö käima lükata. Ta tahab luua ja pakkuda noortele uusi võimalusi ning  jätkata ja hoida ka juba toimivat.  „Saame tegutseda ühiselt. Soovin, et kõik paneksid sinna killukese oma hingest,“ lisas ta.

Nii saab noortele pakkuda tuge, et nad julgeksid olla nemad ise ja viia oma unistused täide. Riinu kabinet asub küll Jõgeva vallavalitsuse Piiri tänava majas, ent ta kinnitas, et läbi ja lõhki kontoriinimest temast siiski ei saa. Ta tahab valla keskustes ringi käia ning näha, millega seal tegeldakse. „Usun, et suudan edukalt rakendada oma seniseid teadmisi ja kogemusi, luues noortekeskusele olulist lisaväärtust ja seeläbi ka ise õppida ning areneda. Noori tuleb toetada ja suunata nii, nagu me tahame maailma tulevikus näha. Tuleb mitte õpetada, vaid suunata, õpetamine tekitab vastumeelsust ja trotsi,“ rõhutas ta.

„Kui tunne on õige, siis tuleb teha,“ selgitas Riin, miks ta valla noortekeskuse juhi kohale kandideeris. Ta märkas  noortekeskuse juhataja pakkumist töökuulutusi lugedes ja samal hetkel helistas Riinule ka ema, kellele oli sama kuulutus silma jäänud.

„Tegin tööpakkumise uuesti lahti ja avastasin, et kandideerimise tähtaeg on samal päeval. Ma pole kunagi nii kiiresti oma dokumente kokku pannud! Saatsin ära ja järgmisel hommikul helistatigi.

Jõgeva Gümnaasiumist Tallinna Ülikooli

Käisin Jõgeva gümnaasiumi reaalklassis ning pidin ülikooli majandust õppima minema – teised klassikaaslased läksid.“ Kui Riin aga Tallinna tehnikaülikooli uksest sisse astus, tuli ta sealt kohe välja.

„Tundsin, et see maja lämmatab mind, seisin maja ees ja mõtlesin, mis mõttes?“ meenutas Riin. Isa, kes teda autos ootas, imestas, kuidas tütar sai nii kiiresti dokumendid sisse antud. „Küsisin isalt, kas siin mõnda muud kooli ei ole. Ta ütles, et Narva maanteel on üks plikade kool,“ rääkis naine muiates. Toonane Tallinna pedagoogikaülikooli hoone oli igati sobiv. Riin vaatas seal seinalt majajuhti, pani silmad kinni ning osutas näpuga oma tulevasele teaduskonnale – matemaatika ja loodusteadused.

„Mõtlesin, et Jõgeva gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Vivian Paaksi saaks kreepsu, kui näeks, et ma lähen matemaatikat õppima,“ naeris Riin. Pimedat õnne usaldades valis ta ka eriala ja lisaeriala: geoökoloogia ja bioloogia. „Enne vestlusele minekut palusin ema, et ta mulle sõnaraamatust ette loeks,  mida see geoökoloogia õigupoolest tähendab. Nii läksingi ma ülikooli ja see oli minu elu kõige ägedam otsus,“ võttis ta loo kokku.

Hobi, mis jääb

Noorte ja looduse kõrval on Riinu hobiks kogu aeg olnud õmblemine. Oma oskusi lihvis ta paaril aastal Tartu kutsehariduskeskuses. Nüüdseks on jäänud veel lõpetamine. „Kui enne oli rõivaese ainult väljastpoolt ilus, siis nüüd võib sissepoole ka vaadata,“ muigas ta oma oskustest rääkides. Tal on Puurmanis oma väike kodune ateljee ja mõned kliendid, kes juba tema õpingute ajal talt rõivaid tellisid. Kõige tublim ja ausama kriitikameelega on Riinu sõnul tema peagi kuueseks saav poeg.

„Ta on algusest peale minu kõrval olnud ning oskab tähele panna. Kui ma midagi õmblema hakkan ja talle kangast näitan, teab noormees väga täpselt, mis sobib,“ kinnitas Riin. Poiss on andnud emale ka kõige vahvama tellimuse – Transformerite filmist tuntud Autobotide liidri Optimus Prime’i kostüüm,  soovitavalt selline, mida saab transformeerida.

„See on küll raske ülesanne – loodan, et ta kasvab sellest mõttest välja,“ muigas Riin ja tunnistas, et ei ole veel selle tellimuse täitmist alustanud.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus