Teisipäevast neljapäevani pidasid Jõgeva valla noored Udu talus päris esimest sellisel kujul kolmepäevast meisterduslaagrit, millest võttis osa 20 poissi ja tüdrukut. Üheskoos valmistati näiteks öölampe, aga õpiti ka suutervise eest hoolitsema.
Võiks arvata, et suvine laager annab endast märku juba kaugele. Peaks kostma kiljumist, naeru või jutuvada. Kolmapäeva ennelõunal ei andnud meisterduslaagrist just kui miski märku. Seda ilmselt seetõttu, et kõik olid õues ametis graveerimise või sobiva pildi otsimisega.
Nii kostis mobiilse töökoja Merkuuri bussi juurest vaid tasast nohinat. Kümmekond meisterduslaagri osalist valmistasid endale nimelt parajasti akupangal töötavaid LED-lampe. Need tuli neil aga ise valmis teha. Neid juhendanud Merkuuri projektijuht Lauri Soosaar aitas vaid keerulisemate ülesannetega, kõik muu tuli vaikse nohina saatel endal ära teha.
Toas õpetas hambaarst Urve Alev noortele, kuidas hammaste eest võimalikult hästi hoolt kanda. Üheskoos valmistasid noored plastiliini ja valgete ubade abiga väikesed suumaketid ning õppisid hambaniidi kasutamist. Kümmekond laagrilist kuulasid vaikselt loengut ning vastasid hiljem kontrollküsimustele. Ühtlasi lubasid nad suuhügieenile edaspidi suurt tähelepanu pöörata.
„Meisterduslaagris osaleb 20 noort, kuigi algselt oli planeeritud 30. Kuna koroonapiirangute tõttu tohib ühes grupis olla 20 noort, siis nii tegimegi,“ nentis Jõgeva valla noortekeskuse juhataja Kristin Barbo. Mõte just meisterduslaager teha tuli sellest, et enim on noortekeskustes just meisterdusringe. Seega tundus hea mõte käe- ja mõttetöö koostöövili laagrisse mahutada.
Teisipäeval kogunenud üheksa piirkonna noored valmistasid kohe laagri algul lipu ning panid paika reeglid. Seejärel said nad tutvust teha veeohutusega. „Päästeamet näitas meile pinnaltpäästet,“ rääkis Barbo. Kolmapäeval külastas laagrit maanteeamet. Kuid õpetlike loengute vahele mahtus ka omajagu põnevat.
„Esimesel päeval ehitasid noored robootika töötoas roboteid ja võistlesid hiljem robotisumos. Lisaks said nad jumpingu trennis osaleda,“ ütles Barbo. Kolmapäeval pakkus sportlikku vahepala slackline (tasakaalulint – toim), ehk õpiti, kuidas õigesti hüpata,“ rääkis Kristin Barbo. Kasuks tuleb see oskus küll, sest toona Eesti noorsootöö keskuse ja haridus- ja teadusministeeriumi projektiga saadi nelja piirkonda oma slackline´id. Ka jumpingu trenn oli seotud sellega, et Vaimastvere noortekeskuse noored tegelevad huvitegevusena just batuutidel hüppamisega. Seega pandi ühte laagrisse kokku kõik see, mida üheksas noortekeskuses põnevat tehakse.
Rahule jäid kolme möödunud päevaga ilmselt nii noored kui ka noorsootöötajad. „Nad on nii tublid!“ kiitsid noorsootöötajad kasvandikke. See ilmselt annab julgust, et uuel aastal tullakse taas kokku.
KERTTU-KADI VANAMB
