Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma sõnul peaks terve ühiskonna suhtumine olema selline, et alkoholi tarvitamine noorte hulgas oleks taunitav. “Praegu aga tundub, et see on hoopis popp,” nentis Kaldma.
Jõgeva kooliõpilaste seas läbi viidud uuringu kohaselt joovad noored peamiselt lahjat alkoholi, st dzinnijooki ja siidrit, kuid nendesse ei suhtutagi nagu alkoholi, vaid peetakse pigem karastusjoogiks. Kahetsusväärne on tõik, et juuakse ka viina.
Eesti alkoholiseaduse kohaselt on alaealisel alkoholi tarvitamine keelatud. Kuigi alaealisele on keelatud osta, pakkuda või üle anda alkohoolset jooki, teda ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega ja müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil, on küsitluse kohaselt alaealistel endil õnnestunud alkoholi osta igast Jõgeva kauplusest.
Karistus selle seaduse rikkumise eest on arest või trahv alates 10 trahviühikust kuni 50 000 kroonini juriidilise isiku puhul.
Pole kohta, kus koos olla
Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti Kaire Sakjase kinnitusel on probleem ka selles, et Jõgeva linnas pole sellist paika, kus noored saaksid koos käia. Olukord muutuks, kui rajataks alkoholivaba noortekohvik, kus nad ei pea kohe midagi tellima, vaid võivad ka niisama istuda ja juttu ajada.
Sama meelt on ka linnapea Viktor Svjatõ?ev. “Praegu pole noortel kohta, kus omavahel olla,” kinnitas ta. Linnapea sõnul ei lähe kõik lapsed kultuuri- või spordiringidesse. “Osa on selliseid, kes ei tunne mitte ühegi kindla teema vastu huvi, kuid ka nemad tahavad kokku saada. Praegu on niisuguseks kogunemiskohaks kaubahalliesine. Olenemata ilmast on ikka mingi seltskond siin, sest neil pole paremat kohta,” rääkis linnapea.
Linnapeal on viimasel ajal olnud mitmeid kohtumisi Jõgeva noortega. Kõne all on olnud kunagise ümarlaua taastamine, kus kolme kooli esindused koos käiksid. Vajalik oleks püsiv side koolinoorte ja linnavalitsuse vahel.
Alkoholivaba noortekohviku mõte kasvas Svjatõ?evi sõnul välja küsitlusest, mis korraldati seoses spordihoone Virtus ruumide planeerimisega. “Noortekohvik pole mitte alternatiiv juba olemas olevale ja toimivale noortekeskusele, vaid lihtsalt üks uus võimalus. Peame selle lahendama oma maja baasil,” lubas linnapea.
Linnavalitsuse hoone alumise korruse ruumides lõpevad rendilepingud järgmise aasta kevadel. Svjatõ?evi sõnul on see ettevalmistuste tegemiseks paras aeg. “Aasta kulubki selleks, et paika panna, mida me täpselt tahame ja kes seda tegema hakkab,” rääkis linnapea.
Jõgeva noortekohvikut hakkaks pidama eraettevõtja, kuid linnavalitsus tagaks talle minimaalsed rendihinnad või isegi nullrendi ja otsiks lisaks doteerimisvõimalusi. Linnapea sõnul on probleemiks ka ruumide vastavusse viimine tervishoiunõuetele, ent selle tarvis loodetakse raha taotleda projektidest.
Alkoholireklaam ohustab noori
Sotsiaalminister Jaak Aab tuli hiljuti välja ettepanekuga võtta Riigikogu menetlusest tagasi valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu, sest Riigikogu majanduskomisjoni otsuse järgi oleks avalikkusele suunatud alkoholireklaamiga alustatud televisioonis juba kella 21-st. Valitsuse algatatud eelnõus oli varaseimaks lubatud alkoholireklaami algusajaks kell 22.
Aabi arvates omab avalikkusele suunatud reklaam olulist mõju ja telereklaamiga kujundatakse valearusaam, et alkohol on meie igapäevases elus vältimatult vajalik esmatarbekaup.
Sotsiaalminister on seisukohal, et tingimustes, kus alkoholi tarbimine näitab tõusutrendi, ei saa riik lubada alkoholipoliitika liberaalsemaks muutmist. Aabi sõnul on alkoholi telereklaami lubamine lühinägelik, vastutustundetu ja lausa ohtlik olukorras, kuhu me alkoholi tarvitamises oleme jõudnud. “See, et alkoholireklaam on lubatud, näitab, et ärihuvisid peetakse senises poliitikas rahva tervisest olulisemaks,” sõnas minister.
Sotsiaalministeerium on korduvalt pööranud tähelepanu alkoholi reklaamimise ohtudele, eriti selle mõjule kasvavale põlvkonnale.
“Rahvas on alkoholireklaami keelustamise poolt, spetsialistid on seda korduvalt nõudnud ja selle vajalikkust ka põhjendanud,” ütles sotsiaalminister.
Viktor Svjatõ?evi arvates oleks Jõgeval otstarbekas kehtestada öine alkoholimüügi keeld. Paraku pole ta sellele mõttele seni piisavalt pooldajaid leidnud. Selline piirang kehtib Eestis praegu mõnes üksikus omavalitsuses, Lätis aga ei saa terves riigis alates kella 22-st osta alkoholi mujalt kui baaridest. Prantsusmaa keelustas alkoholireklaami televisioonis ning sellele andis 2004. aastal õigustuse ka Euroopa Kohus.
JAANIKA KRESSA
