Jõgeva Ühisgümnaasiumi 3. klassi õpilaste mõtted… sõprusest ja sõbrast…

Minu arvates on sõber lahe kaaslane. Temaga on lõbus olla, sest ta teeb nalja. Naljakaid lugusid ja anekdoote rääkides möödub aeg kiiresti.

Sõprusel on oma sümbolid, näiteks punane süda. Seda märki leiad sa rohkesti kaartidelt, suveniiridelt, kingituse ümbrispaberilt. Võib-olla on just sellest tulnud sõna südamesõber.

Tore märk on sõbrapael, mille sa ise punud ja sõbrapäeval sõpruse märgiks randmele seod. Sõpruse märk on kingitus, kaart, sõbrapäeva diplom või aukiri. Koolis on postkast, kuhu saad sõbrapäeval parimatele sõpradele kirju ja kaarte panna.

Sõbrapäeva kingitus on kallistus. Seda ei pea jagama muidugi mitte ainult ?Armastavate südamete päeval?, vaid iga päev. Kui ma kooli tulen või kuhugi ära sõidan, siis alati teen emmele kalli.

Õige sõber teeb mulle kingituse või muu üllatuse. Ka mina mõtlen midagi tema jaoks välja.

Kui sõbrad on õnnelikud, siis tiirleb kogu igapäevane elu nende ümber. Kes keelab meil kõigil olla õnnelikud, ja õnnelikud just seepärast, et meil on usaldavad ja hoolivad sõbrad. See, kes ei hooli kaaslasest, see ei hooli ju ka iseendast, ta ei hooli mitte millestki. Sellist last ei taha keegi sõbraks.

Toredad on need hetked, kus sa võid oma sõbra üle uhkust tunda. Näiteks said minu head sõbrad maakonna teatevõistlustel 3. koha.

Sõprust iseloomustavad sõnad aus, lahke, abivalmis, töökas, ettevõtlik. Minu sõber on mind päästnud, kui ma olin ohus.

Mul on sõber, kes on veidi lohakas ja hooletu. Mina tahan teda aidata. Ma olen tema vastu kaastundlik ja lahke. Kutsun teda enda juurde mängima ja koolitöid tegema. Tal lähebki juba sel aastal paremini.

Igaüks ei ole minu sõber. Sõpra iseloomustab erilisus. Kui ma veel lasteaias käisin, siis olid kõik mu rühma lapsed minu sõbrad, aga nüüd ma valin endale sõbra. Praegu on mul ainult üks tõeline sõber.

Sõber jääb alati sõbraks, ka siis, kui ta kaugele kolib. Kahjuks ei saa küll temaga enam nii tihti kokku, aga ikkagi mõtleb ta minule. Ka helistada saab või MSN-is rääkida.

Ma tean kaht toredat tüdrukut, kes on juba lasteaiast alates sõbrad. Nad on pinginaabrid ja aitavad teineteist. Nende puhul kehtib küll reegel, et sõber ei saa ilma sõbrata hakkama!

Minu sõber on sama hea kui mu õde. Ema ütleb, et me oleme kolmikud. Me käime koos jalutamas ja mängimas. Õde aitab mul õppida, kui ma ise ei oska.

Mul peab olema hästi palju sõpru, sest vastasel juhul on mul igav. Muidugi peavad nad olema minu vastu sõbralikud ja mitte reeturid. Head on need sõbrad, kes mind üllatavad, näiteks mõne uue arvutimänguga.

Elus on tegelikult nii, et sõber võib sind petta. Mul on seda juhtunud. See on väga valus. Olen ka sõpradega tülis olnud, kuid siiski ära leppinud. Selline asi sunnib mind ettevaatlikkusele. Sõbrapäeval mõtlen ma eelkõige ilusatele sõnadele, nagu hoolivus, kaastundlikkus, üllatus, kallistus, kingitus, kaart… ja sõprus.

Mul on salapärane sõber, kelle ise endale välja mõtlesin. Tema nimi on Georg ja ta on väikeste tiibadega roosa rott.

Minu sõber on kass, kellega ma mängin. Ta on mulle hea seltsiline. Kui ma teda silitan, siis hakkab ta mõnusalt nurruma.

Minu kõige paremaks sõbraks on raamatud. Mulle meeldib neid lugeda, sest siis saan uusi mõtteid, nippe. Kui midagi meelest ära läheb, siis saan uuesti järele vaadata. Ka raamat on õnnelik, et teda ei hoita ainult riiulil. Nii me olemegi temaga sõbrad.

Valinud Ilme Kraaner

blog comments powered by Disqus