Pühapäevasel võidupühal, kui möödus sada aastat ajaloolisest Võnnu lahingust, külastasid Põhja-Lätis asuvaid vabadussõja monumente sadakond Eesti mootorratturit. Teiste seas ka kümmekond Jõgeva MC Must Leegion motomeest ja -naist.
Motoklubi eestvedaja Kalle Vilmsi initsiatiivil sõideti eelmisel võidupühal läbi kõik maakonna piires asuvad vabadussõja mälestusmärgid. Sama tegid oma kodumaakondades ka teiste klubide sõitjad. Seekord otsustati külastada Põhja-Lätit, kus on arvukalt vabadussõjale pühendatud mälestusmärke.
„Neid võib kokku olla paarikümne ringis ja mis kõige hämmastavam – enamik nendest elasid vene okupatsiooni tervena üle. Ju siis polnud piisavalt pealekaebajaid või ei osanud venelased hästi läti keelt,” sõnas Vilms.
Teekonda alustati juba laupäeval, mil tehti vahepeatus Karksi-Nuias. Pühapäeva hommikul starditi sealt edasi Läti suunas ja Võnnus oldi kohal võidupüha pärastlõunal.
Eksimus viis põneva leiuni
„Võnnus olid suured tseremooniad olnud juba laupäeval, kuid meie eesmärk oli külastada ka teisi mälestusmärke, mis Eesti sõdurite auks on Lätis püstitatud. Lõpuks eksisime oma rännakutes ära, kuna puudus mobiililevi ja navigatsioon ei töötanud. Nii jõudsime aga Veselavas asuva mälestusmärgini, mis vähemalt mulle jättis kõige sügavama mulje,” rääkis Vilms.
Tema sõnul mindi kohaliku surnuaia juures koduteed küsima, kuid meie motomehed juhatati samas asuva monumendi juurde.
Vähetuntud Veselava monumendil asetseb kiri: Te läksite tulle ja tõite vabaduse.
„See monument rajati kohalike talupoegade initsiatiivil, kes tegid omariikluse algaastail korjanduse ning said selleks kokku 500 latti,” jutustas Vilms monumendi saamisloost.
Läti talupojad otsustasid mälestusmärgi rajada seetõttu, et Veselava valla vabastamisel langes 1919. aasta suvel 16 eestlast. Nendest tosin puhkavad Lätimaa mullas. Monumendi autoriks oli kohaliku valla Kikuru taluperemees K. Bieris. Monument avati 5. augustil 1923 ning ka see on sellisel kujul tänaseni säilinud. Vahepeal on sammas vaid veidi värskendust saanud. Tookord avasid samba Läti Vabariigi esimene president Janis Čakste ja Eesti suursaadik Läti Julius Seljamaa.
Legendaarse Eesti riigi looja Jüri Vilmsi lähisugulase Kalle Vilmsi arvates ei pööranud okupandid Lätis asuvatele sammastele erilist tähelepanu, kuna vabadussõda nende arvates ju Lätit ei puudutanud.
„Ilmselt seepärast pääses enamik sambaid ka hävitamisest,” sõnas Vilms.
Kalevlaste mälestuskivi Skangalis
Põhja-Läti sai aga võidupüha eel juurde veel ühe mälestusmärgi. Nimelt avati Kalevlaste maleva auks Skangaļi mälestuskivi. Sellega märgitakse 22. juunil 1919 Skangali mõisa juures toimunud suurt lahingut, kus Kalevlaste malev lõi tagasi Landesveeri väeüksused. Sellega võtsid kalevlased Landesveerilt võimaluse tungida Kuperjanovi partisanide ja soomusrongide selja taha.
Samba avamisel ning võidupüha paraadil osalenud kaitseminister Jüri Luige sõnul oli võit vabadussõjas, kus Eesti ja Läti väed võitsid ühisel rindel Saksa 6. reservkorpust, ülimalt oluline mõlema noore riigi jaoks. Luik märkis, et Eesti ja Läti julgeolek on väga otseselt seotud ka täna ning meie koostöö, mis toimub peamiselt Balti kaitsekoostöö formaadis, on tihedam ja laiahaardelisem kui kunagi varem.
„Meie ja lõunanaabrite julgeolek on tihedalt kokku põimunud. Piirkonna kaitse kindlustamisel on oluline verstapost Ādažis asuva Põhjadiviisi staabi käivitumine, mis tõhustab regiooni kaitset. See on Eestit ja Lätit teineteisele veelgi lähendanud,” lausus Luik.
Kaitseminister Jüri Luik asetas pärja Skangaļi lahingu mälestuseks avatud kivile ning võttis osa paraadist. Samuti külastas ta Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud sõjamuuseumi soomusrongi number 7 „Wabadus“.
Läti võidupüha üritustest võtsid osa ka president Kersti Kaljulaid ning Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Kalle Vilmsi sõnul soovivad nad järgmise aasta võidupühal alustada tutvumissõite teistes maakondades asuvate mälestusmärkide juurde. „Teame küll oma maakonnas olevaid sambaid, kuid millised on need Virumaal või Läänemaal, me ei tea. Nüüd ongi mõte, et võtta igal aastal ette üks maakond ja teha sellele ring peale. Jõgeva tsiklisõitjad lähevad näiteks Virumaad avastama, mõne teise maakonna motomehed tulevad jälle Jõgevamaale,” selgitas Kalle Vilms tulevikuplaane.
TIIT LÄÄNE
