Jõgeva Sotsiaalmaja hakkab juhtima Renee Rumm

Terje Kaldma rääkis Vooremaale, et möödunud aastale tagasi vaadates on kõige suurem kordaminek see, et uuest aastast alustab tegevust SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja.

?Eelmisel nädalal sai äriregistrisse saadetud kõik vajalikud paberid, sotsiaalmaja juhatajana hakkab tööle varem Tallinnas sama tööd teinud Renee Rumm,? ütles Kaldma.

Töökogemus Tallinnast

Rumm on teinud sotsiaaltööd alates 1998. aastast ja Jõgeva Sotsiaalmaja juhatajaks kandideeris ta seoses Mustveesse elama asumisega.

?Kaks aastat töötasin laste öömajas, kuus aastat Kauge öömaja-varjupaigas, mis asub Tallinnas Männikul,? rääkis Rumm, kes esialgu oli valvetöötaja, kuid seejärel läks sotsiaaltööd õppima ja sai spetsiaaltöötajaks. Viimased kolm aastat töötas Renee Rumm Kauge öömaja-varjupaiga juhatajana.

?Mul on kogemusi nii kodutute kui ka tänavalastega, olen päevakeskuse lastega korraldanud mitmeid projekte,? ütles Rumm. Kui Tallinna puhul oli suureks probleemiks, et abivajajad olid linna tulnud linnalähedastest valdadest, siis Jõgeval on nii öömajalised kui sotsiaalmaja elanikud linnast pärit.

Supp päevakeskusse

Üldse elab Jõgeva linna sotsiaalmajas hetkel kokku 22 inimest. Neist kaks, üks pime ja teine sügava puudega, vajavad hooldustöötaja abi.

Alumisel korrusel on lisaks öömajale ka kolm toetatud elamise kohta, kus inimesed elavad ajutiselt, kuni leiavad uue võimaluse minna tööle ja üürida endale elamispind.

Rummi sõnul on suur vajadus ka päevakeskuse järele, mille ruume hakatakse korrastama.

?Meil on plaanis pakkuda öömajalistele ka päevast tegevust. Praegu on meil küll veel detsembrikuus soe sügis, aga ega tali taeva jää. Külmadeks päevadeks peame olema valmis ja avatud,? kinnitas Rumm.

Praegu otsib ta lahendust toiduprobleemile. Kuigi alumisel korrusel on köök olemas, ei saa öömajalistel lubada endale ise toitu valmistada. ?Nad ei pruugi seda üldse osata ja millest nad seda võiksid teha, ei taha ma ettegi kujutada,? lisas Rumm.

Juhataja kinnitusel hakatakse tulevasse päevakeskusse termostega mujal valmistatud suppi tooma.

Valmivad uued toad

Seni oli sotsiaalmajas tööl komandant, kes tervel majal tööpäevadel silma peal hoidis. Öömajateenust ostetakse osaühingult Milstein, kellega on sõlmitud tähtajaline leping käesoleva aasta lõpuni. Sellega, keda sotsiaalmajja elama suunata, kas inimene tuleb sealse eluga ise toime või vajab hooldustöötaja abi, tegeleb linnavalitsuse sotsiaalosakond.

?Oleme saatnud sotsiaalmajja inimesi, kes on kaotanud eluaseme ja vajanud vältimatut sotsiaalpinda,? selgitas Kaldma.

Uue teenusena tegeldakse pikaajaliste töötute rehabiliteerimisega. ?Jõgeva Linnavalitsus osaleb MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus projektis ja pikaajaliste töötute tugiisiku ruum on juba sotsiaalmajas. Nüüd hakatakse sinna tegema ka töötuba pikka aega tööta olnud meeste tööharjutuseks,” rääkis Kaldma.

Jõgeva linn ja vald on omavahel tihedalt seotud ja et mõlemad osalevad Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse juhitavas projektis, kasutatakse ühiselt nii ruume kui ka pikaajaliste töötute juhendajaid. Nii jääb naiste töötuba Jõgeva vallamajja, uus meeste töötuba aga tuleb linna sotsiaalmajja.

Kaldma kinnitusel saavad selle aasta lõpuks remonditud ka kaks tuba, mis on mõeldud ema ja lapse turvatubadeks. Neid saavad vajadusel kasutada perevägivalla all kannatavad kliendid.

Aasta mured ja rõõmud

?Sotsiaaltöös juhtub kogu aeg midagi. Ei saa öelda, et miski on väga hästi või miski väga halvasti,? kinnitas Kaldma. Muresid ikka on. Näiteks ei ole praktiliselt võimalik paigutada vajadusel hooldekodusse psühhiaatrilise diagnoosiga pensioniealisi inimesi, kuna erihooldekodudes lihtsalt ei ole vabu kohti. Viimasel ajal on meil olnud kaks sellist juhtumit. Ma usun, et see on kõikide sotsiaaltöötajate probleem,? ütles sotsiaalosakonna juhataja. Üldhooldekodukohti aga tema sõnul ikka leiab.

Teise murenäite tõi Kaldma üksikvanemast, kes on läinud Soome tööle ja jätnud oma 10-aastase lapse elu siin korraldamata. Oleme püüdnud last parimal viisil aidata. Koolipäevadel on ta õpilaskodus ja nädalavahetustel turvakodus, kuid ema ei asenda ju miski. Oleme suhelnud ka emaga, kuid siiani on ta andnud ainult lubadusi,? rääkis Kaldma.

Selle aasta rõõmustava tendentsina tõstis sotsiaalosakonna juhataja esile fakti, et töötute arv on vähenenud ja seoses sellega ka toimetulekutoetuse saajate arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kuidas mõjub toimetulekutoetuse vajadusele soojahinna tõus, ei oska veel öelda. Samas kutsub sotsiaalosakonna juhataja inimesi ikka abi küsima kohe, kui raskused tekivad, ja mitte ootama, kuni olukord päris hulluks läheb.

JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus