Sordiaretajate käest uue kartulisordi seemet veel praegu osta ei saa, kuid 2008. aasta sügisel kindlasti.
Sordiaretusinstituudi kartuli osakonna juhataja Aide Tsahkna sõnul kanti uus sort Eesti ja Euroopa Liidu sordilehele tänavu kevadel.
‘Reeda’ “isa” on Eesti kartulisort ‘Mats’, “ema” Saksamaalt pärit ‘Gitte’.
“Varem pandi kõikidele kartulisortidele meestenimed, mina panen naistenimed,? rääkis Tsahkna.
Tärklisesisaldus sõltub ka kasvukohast
Tema sõnul on uue kartulisordi eeliseks, et see ei lähe keetmisel katki. “Katkikeemine ei sõltu alati tärklisest. Meil oli katsetes võimalik ‘Reeta’ ‘Antsuga’ võrrelda, aga Antsu on alati heaks salatikartuliks peetud, sest tema tärklisesisaldus on küllalt väike. Väga palju on keetes kartuli lagunemine siiski seotud ka mugula struktuuriga,? lisas Tsahkna.
Tema sõnul sõltub väga palju ka kasvukohast. Näiteks Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudest paar kilomeetrit eemal asuval Polli põllul kasvanud ‘Reedal’ oli tärklisesisaldus poolteist protsenti suurem. Saku katsepõldudel aga oli sama sordi kartulis tärklist kolm protsenti rohkem. Ka Eestis kolmes erinevas kohas tehtud katsed andsid erinevaid tulemusi. “Tärklisesisaldus oleneb kohast, mullast ja ilmast,? võttis Aide Tsahkna katse tulemused kokku.
Kuid ‘Reeda’ tärklisesisaldus jääb igal juhul sordile ‘Maret’ alla, sest viimane laguneb tunduvalt kiiremini. “Reet on selle suunitlusega aretatud, et sobiks tööstusele,? kinnitas teadlane.
Tööstusele on oluline, et kartul oleks sile ja ilus, tekiks võimalikult vähe jääke ja mugul ei laguneks keetmisel.
Üsna väikeste jääkidega kartulit vähe
Kartulisordi aretamine kestab kümme aastat, sellepärast peab olema teada, kas soovitakse sobivat sorti friikartulite valmistamiseks, tärklise tootmiseks või hoopis salatikartuliks. Mis ei sobi vajalike parameetritega, selle viskavad aretajad armutult välja. Kahjuks ei ole ilma “silmadeta? kartulit aretatud. Eesti oludes läheb koorimiskadu suureks, sest meie mullad on hoopis teistsugused kui näiteks Hollandis poldrialadel.
“Meil lihtsalt kasvab kartul paksema koorega ja kui on paksem koor, siis on ka jäägid suuremad. Vigastusi on muidugi rohkem siis, kui õigel ajal ei koristata,? tõdes Tsahkna.
Ka sordiaretuse instituudis tehakse koorimiskatseid, mõnel sordil on jääke vaid 10-15 protsenti. 2005. ja 2006. aastal oli sordil ‘Reet’ koorimisjääke vaid 14 protsenti, tänavu aga pisut rohkem ? 19 protsenti.
Sordil ‘Rosara’, mis küll pärit välismaalt, oli käesoleval aastal näiteks jääke tervelt 31 protsenti.
“Eriti kui on olnud kuiv aasta, nagu olid kaks viimast, 2006 ja 2007, on kohe näha, et kartuli koor on paksem kui märjemal aastal,? kinnitas Tsahkna.
Suured kartulikasvatajad välismaal ja viimastel aastatel juba ka Eestis niisutavad mugulate moodustumise algusajal kartulipõlde.
Kartulipäeval tutvustati üht briti vahendit, mis viiakse koos veega mulda ning see muudab mulla happelisemaks. See aitab vältida kartulil kärnasid ning kaod jäävad väikeseks. Mulla happelisust on vaja suurendada just vegetatsiooniperioodi algul, sügiseks mulla happelisus väheneb.
Uusi kartulisorte tuleb Jõgeva Sordiaretuse Instituudist nelja-viieaastase tsükliga. Viimane kartulisort enne ‘Reeta’ oli ‘Maret’, mis kanti sordilehele 2003. aastal.
Uus sort peab olema kaks aastat majandamiskatsetes ning T?ehhis sordikirjelduse katsetes. Kui kirjeldus annab tulemuseks näitajad ehtne, ühtlik ja püsiv, võib uustulnuka sordilehele kanda. Kokku võib uue sordi aretamise protsess kesta kuni kümme aastat.
HELVE LAASIK
