20. oktoobril kell 11 antakse Põltsamaa Kultuurikeskuses Põltsamaa vallale ja linnale pidulikult üle OÜ-s Tartu EKE Projekt valminud Jõgeva-Põltsamaa gaasitrassi põhiprojekt. Selle koostamist finantseerisid Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald ning Fortum Termest AS.
Kavas on projekti osapoolte sõnavõtud ja vaba vestlusring. Ajakirjanikud on üritusele väga oodatud.
Jõgeva maavalitsuse initsiatiivil, koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega algatatud Põltsamaa piirkonna gaasivarustusprojekt on üks kümnest Jõgeva maavanema arenguvisioonist, tagamaks maakonna arengu tasakaalustatust.
?Me töötame selle nimel, et igas Jõgevamaa paigas oleksid inimestel võrdselt head elamistingimused ning ettevõtlusel võimalikult soodsad tegutsemistingimused ja arenguperspektiivid,? ütles Jõgeva maavanem Aivar Kokk.
TAUSTATEKST GAASITRASSI VAJALIKKUSEST
Jõgevamaa on juba praegu üks Eesti paremini gaasiga varustatud piirkondi. Maakonda läbib 60 km ulatuses Tartu-Rakvere magistraalgaasitorustik, millel töötab kolm gaasiregulaatorjaama ? Jõgeval, Saadjärvel ja Palamusel. Maakonnas tarbitakse praegu üle 10 miljoni kuupmeetri gaasi aastas.
Jõgeva reguleerimisjaama kaudu edastatakse tarbijatele aastas keskmiselt 8 miljonit m3 maagaasi, maksimaalse kuluga kuni 4 000 m3/h. Pool sellest tarbib Eraküttele kuuluv Jõgeva linna keskkatlamaja. Olemasolev torustik ja reguleerimisjaam võimaldavad edastada kuni 10 000 m3/h.
Jõgeva piirkonna praegused suuremad gaasi tarbijad on Eraküttele kuuluv Jõgeva kesk-katlamaja, Werol Jõusöödatehas ja lisaks hulgaliselt väiketarbijaid.
Seni ei saa gaasi Põltsamaa piirkond. Seal kasutatakse kütusena vedelkütust (põlevkiviõli, kerge kütteõli, masuut) ja puitu. Piirkonnas on arenenud tootmine: seal asub toidu-ainete–tööstuse ettevõte Felix, mitmed metallitöötlemise ettevõtted ja teisi olulisi tootmisettevõtteid.
Jõgeva Maavalitsus peab otstarbekaks ka Põltsamaa piirkonda tuua maagaas, mis on majanduslikult soodne ning oleks eelduseks tootmise arendamisele Põltsamaa piirkonnas. Maavalitsus kaasas töösse kohapealse gaasivõrkude arendaja aktisaseltsi Fortum Termest. Kahe osapoole tellimusel analüüsis AS Enprima Estivo Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitorustiku rajamise võimalusi. Eeluuringute eest tasusid Fortum Termest AS ja Jõgeva Maavalitsus.
Analüüsis leiti, et gaasitorustiku rajamiseks ning Põltsamaa linna ja piirkonna gasifitseerimiseks on kõik eeldused olemas.
Tänaseks on valmis ka OÜ-s Tartu EKE Projekt tehtud gaasitorustiku põhiprojekt, mis antakse Põltsamaa linnale ja vallale pidulikult üle 20. oktoobril kell 11 Põltsamaa Kultuurikeskuses. Põhiprojekti koostamist finantseerisid Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald ning Fortum Termest AS.
Et gaasivarustuse projekti reaalsuseks saaks, kulub kokku üle 40 miljoni krooni. Sellest ligi kolmandiku ulatuses katab Fortum Termest AS, Eesti Gaas on lubanud välja ehitada jaotussõlmed, Põltsamaa linn ja vald on kumbki panustanud miljon krooni. Piirkonnale väga vajaliku gaasitrassi valmimiseks puuduolevat summat taotletakse riigilt.
Miks on Põltsamaale gaasi vaja?
AS Enprima Estivo analüüsis põhjalikult Põltsamaa piirkonna soojuse tootmist ja kütuse tarbimist. Arvutati välja, kui palju on kokku tarvis soojust ja kütust kogu Põltsamaa linnale ja lähi-piir-konnale, silmas pidades praegust katlamajade, tootmisettevõtete, äriettevõtete ja elamute kütuse vajadust.
Arvestati vaid nende potentsiaalsete tulevaste gaasiklientidega, kes tarbivad praegu vedelkütust ja teisi hinnalisi kütuseid. (Puitkütuse kasutajate puhul eeldati, et see kütuseliik on neile kõige kättesaadavam ja soodsam.)
Põltsamaa suurematest katlamajadest kasutab Fortumile kuuluv, põhiliselt linna küttev ja E-Piima soojusega varustav Välja tänava keskkatlamaja põhikütusena puidujäätmeid. Teine suurem Põltsamaa katlamaja, Felixi katlamaja, töötab põlevkiviõlil. Teised selle piirkonna katla-majad kasutavad väga erinevaid kütuseid: puiduhaket, puukoort, saepuru, halupuitu, puidu pelleteid, turvast, põlevkiviõli, kerget kütteõli jm.
Mitmed väiksemad ettevõtted ja asutused ning ka kolm korterelamut kasutavad kütteks elektrit. Väiksemad korterelamud ja individuaalelamud on põhiliselt ahjuküttega, kütuseks halupuit.
Põltsamaa piirkonna elektri tarbimine on viimastel aastatel suurenenud ca 5-10 % aastas. Oma osa on siin muidugi tootmise arengul, aga ka sellel, et mitmed asutused ja ka mõned elamud on üle läinud elektri-küttele.
Keskmised kütuse hinnad
Kütuse liik Kütuse hind Kütteväärtus MWh hind [kroonides]
Hakkepuit 90 kr/m³ 0,9 MWh/m³ 100 kr/MWh
Puukoor, saepuru 60 kr/m³ 0,6 MWh/m³ 100 kr/MWh
Halupuit 300 kr/m³ 1,0 MWh/m³ 300 kr/MWh
Põlevkiviõli 2000 kr/t 10,8 MWh/t 185 kr/MWh
Kerge kütteõli 6000 kr/t 11,8 MWh/t 508 kr/MWh
Elekter 900 kr/MWh
Gaas katlamajadele
V>200 000 m³ aastas 1600 kr/tuh.m³ 9,3 MWh/tuh.m³ 173 kr/MWh
Gaas tarbijatele
V=10-200 000 m³ aastas 2500 kr/tuh.m³ 9,3 MWh/tuh.m³ 269 kr/MWh
Hinnangulisest arvutusest ? võrreldes kütuste hinda, kütteväärtust ja vajamisevat hulka ? nähtub, et otsene kütuse maksumuse vähenemine gaasi kasutusele-võtmisest Põltsamaa linnas on umbes 2,5 miljonit krooni aastas.
Kõige rohkem võidavad gaasi kasutuselevõtmisel otseste kütuse kulude vähenemisega need, kes kasutavad praegu kütteks elektrit.
Gaasi hinna tõusmisel on oodata ka vedelkütuse hinna tõusu ja saadav sääst kütuse maksumusest jääb ikkagi samale tasemele. Sellel lisandub sääst katelde kasu-tegurite paranemisest, tööjõu kulude vähenemisest, remondikulude vähenemisest jne.
Lisaks otsesele rahalisele säästule paraneb ka keskkonna olukord ? väheneb atmosfääriõhu saastamine.
Enamik suuremaid energiatarbijad on huvitatud tulevikus gaasi kasutamisest.
Praegune suuremate katlamajade kütusetarve on kaetav ca 5 miljonit m3 gaasiga. Arendades edasi gaasivõrkusid Põltsamaa piirkonnas ja rakendades tulevikus ka soojuse ning elektri koostootmist, võib Põltsamaa piirkonna gaasi tarbimine tõusta kuni 10-12 miljoni m3 aastas, sealjuures tunnine tarbimine võib ulatuda kuni 5 tuh m3 tunnis.
Keskküttega asulates, kus praegused katlad on amortiseerumas ? Adaveres, Kamaris, Võisikul ja Eskus ? võidakse edaspidi tarbida gaasi kuni 2 miljonit m3 aastas.
Need perspektiivsed tarbimised võeti aluseks planeeritava gaasitorustiku tehniliste parameetrite määramisel.
Gaasitorustik rajatakse kõrgrõhul 10,7-16 bar. Metalltorustiku mõõtmed on 16 x 0,4 cm. Gaasitorustik läbib ka potentsiaalse tarbimisega asulaid Saduküla (aastane gaasivajadus 230 000 m3) ja Lustivere (aastane gaasivajadus 270 000 m3).
Piirkonna majanduse areng
Uuele või laiendatavale ettevõttele asukoha valikul on oluliseks näitajaks soodsatel tingimustel kütuse ja soojusvarustuse olemasolu. Gaasi kui odava ja lihtsalt käsitletava kütuse olemasolu meelitab paikkonda uusi ettevõtjaid. Pealegi Põltsamaa asukoht Tallinn-Tartu maantee ääres ja hea juurdepääs peaks pakkuma huvi ettevõtjatele.
Näitena võib tuua Eestis Kunda piirkonna, kuhu gaasitorustik ehitati välja kaheksa-kümnendatel aastatel. Sealne piirkond on hoogsalt arenenud, rajatud ja rajamisel on mitmed suured energia-mahuka tootmisega ettevõtted.
Gaas on vajalik ka kohaliku tootmise ja väikeettevõtete arengule. Näiteks tõi Konesko oma põhilise tootmise üle Põltsamaale. Tootmishoonetesse on paigaldatud täisautomaatsed kergel kütteõlil töötavad katlad. Gaasi saamisel vähenevad ettevõtte kulud kütusele poole võrra.
Samuti saavad edukalt gaasi kasutada mitmed põllumajandusettevõtted nagu viljakuivatid, jõusöödatehased, farmide söödaköögid.
Kokkuvõte
* Põltsamaa-Jõgeva gaasitorustiku rajamiseks ja Põltsamaa linna ja piirkonna gasifitseerimiseks on olemas kõik eeldused. Maakonda läbib magistraalgaasitorustik, millise läbilaske-võime ja asend on sobiv haruühenduse tegemiseks.
* Põltsamaa piirkonnas on piisavalt gaasi tarbimisest huvitatud ettevõtteid, et rajada Jõgeva-Põltsamaa gaasi torustik. Esialgne gaasi tarbimine oleks 4-6 miljonit m3 aastas, koos gaasi harutorustike väljaehitamisega ja majanduse arenguga võib gaasi tarbimine tõusta lähiaastail 10-12 miljoni m3 aastas.
* Jõgeva?Põltsamaa gaasitorustiku rajamine annab otsest rahalist säästu kütuse maksumuse vähenemisega ja loob eeldused majanduse kiiremaks arenguks Põltsamaa piirkonnas.
Lisainfo:
AIVAR KOKK,
maavanem Kalevipoja tegude maalt,
telefon 503 0954
MATI PUUSEPP,
Jõgeva maavalitsuse maaosakonna juhataja,
telefon 776 6371 või 516 1072
Põltsamaa piirkonna gasifitseerimise teema Jõgeva maavalitsuse kodulehel: http://www.jogevamv.ee/in.php?op=body&id=458&T=1
