Jõgeva politseijaoskonna vanemkomissari Valentin Keki?evi sõnul on Jõgeval iga aastaga muutunud aina turvalisemaks. ?Statistikat vaadates on kuritegude arv vähenenud. Röövimisi, tapmisi ja sissemurdmisi tuli 2006. aastal ette palju vähem kui 2005. aastal,? kinnitas Keki?ev, et numbrite taga pole juhuseid, vaid korravalvurite igapäevane töö.
Jõgeva politseil on kaadriprobleemid leidnud leevendust ja mitmed töötajad on tagasi tulnud. Tehakse head kuritegusid ennetavat tööd ja suve hakul, alates 1. maist hakkavad linna vahel taas liikuma ka jalgrattapatrullid. Suuremate ürituste puhul aitavad korda tagada ka abipolitseinikud.
Valdavalt lihtsamad kuriteod
Jõgeva politsei pressiesindaja Klaire Ründva kinnitusel registreeriti möödunud aastal Jõgeva linnas kokku 1102 väärtegu, neist 232 pandi toime alaealiste poolt. 2005. aastal registreeriti aga kokku 2712 väärtegu.
?Alles on jäänud valdavalt lihtsamad kuriteod, esimese astme kuritegusid on aga päris väheks jäänud,? kommenteeris Keki?ev.
?Umbes 20 nime võiks lausa ette lugeda. On lihtsalt niisugune kontingent, et kui mingi sigadus on toimunud, siis tavaliselt on juba teada, kes selle taga on ja väga harva satub nende hulka mõni juhuslik uus nimi või nägu,? kinnitas Padrik. Tuleb vaid nende süü tõestada, sest pealtnägijaid ja tunnistajaid tavaliselt napib.
?Inimesed on apaatsed, nad ei taha ennast asjaga siduda, kuigi kõige õigem oleks politseile teatada,? arvas Keki?ev. ?Kui kannatanu ise politseile avaldust ei tee, siis ei saa ka meie edasi tegutseda,? pani Keki?ev kodanikkonnale südamele, et korrakaitsjate teavitamine on eetiline ja õige kodanikukäitumine.
Politseitöö otsa ei saa
Patrulltalituse komissari Veiko Kõre kinnitusel on tüüpiline, et kui konkreetne vargapunt istub kinni, siis ka linnas vargusi ei ole ja kui nad välja saavad, hakkab kõik otsast peale. ?Kuni punt jääb vahele ja läheb jälle kinni. Politseitöö aga otsa ei saa, seda hirmu ka ei ole,? rääkis Kõre.
Politseinikud näevad suurt probleemi selles, et alkoholi ja suitsu on alaealistel liiga kerge ööpäevaringselt kätte saada. Ka Eesti sotsiaalpoliitika jätab nende meeste meelest, kes Jõgeval on otsustanud korrakaitsja leiba süüa, soovida. ?Ära elab meie palgast juba küll ja kui mõne kurjategija kinni saab ka pandud, näiteks sellise, kes pole päevagi tööl käinud ja on ainult teiste kulu elanud, siis pole elul vigagi,? ütles Kõre.
Ta tõi näite ka politseiressursi kasutamisest: ?Politsei peab joodikuid ja narkomaane poputama ja aitama, samal ajal võib normaalne inimene abi vajada ja politsei sinna ei jõua. Ega see olukord kiita ei ole, mõned prioriteedid tuleks küll ümber vaadata.?
Politseinikud oma maakonnast pärit
Padriku meelest on Jõgeva eelis see, et see on väike koht ja seepärast hakkab siin kurikaelte tegevus paremini silma. ?Paljud on seetõttu Tallinna läinud, sest seal neid ei märgata,? ütles Padrik.
Kõik kolm Vooremaaga vestelnud politseinikku osutusid olevat Jõgeva maakonnast pärit ja nad kinnitasid, et lõuna pool on enamus politseinikke kohalikud inimesed ja kaua ühes paigas töötanud. ?Tallinn ja Ida-Virumaa on hoopis teine maailm,? arvasid nad.
17 aastat korrakaitsja olnud Padrik kinnitas, et tundes oma linna inimesi, teab ta sedagi, et mõned kodanikud armastavad liialdada ja kutsuvad politsei välja ilmaaegu.
?Enda arvates käituvad sellised kodanikud õieti, aga seadus ei näe seda ette, et iga asja peale politsei kutsuda,? nõustus Keki?ev. Vanemkomissar tõi näite sellest, et kui väikesed lapsed mängivad palli ja mõnele kodanikule see ei meeldi, siis politsei mängivaid lapsi küll karistama ei hakka.
Alaealised on omapead
Kõre sõnul tuleks alaealiste komisjoni saata noori, kelle puhul on näha paranemistendentsi. ?On ju kohe näha, keda kasvatab ümber ja keda ei kasvata. Puiatu koolis on selliseid noori, keda ei õnnestu ümber kasvatada,? arvab ta.
?Peres pole isa, lapsi kasvatab ema üksi, kes rabab tööd teha ja kellel pole aegagi lastega tegelda. Kui on ka kahtlased sõbrad, siis nii see algab. Kui oled 17-aastane ja ainult jood, politsei sõna ei kuula, siis see tulevik on üsna tume,? arutles Kõre.
Ründva andmetel rikuti alkoholiseadust möödunud aas-tal 584 korral, neist 151 rikkumist oli alaealiste poolt. 146 alkoholi tarvitanud alaealist toimetati jaoskonda kainenema.
?Mis kasu on jõudsast majanduskasvust, kui see tuleb selle arvelt, et vanemad käivad Soomes tööl ja lapsed on omapead?? küsis Kõre.
?Eelmisel suvel käisime omast vabast ajast pidustuste ajal alkoholijoobes nagamanne noppimas. Miks noored ei suuda pidutseda ilma alkoholita? Kasvatus on tõsine probleem Eestis. Kellelgi pole enam aega lapsi kasvatada ja kui kiiresti midagi ette ei võeta, läheb asi veelgi hullemaks,? on Gaido Padrik mures.
Keki?evi arvates lahendaks tekkinud olukorda ka öine alkoholimüümise keeld, mida aga Jõgeva linnavolikogu vastu võtta ei taha, sest paljudel linnavolinikel on vastavad ärihuvid mängus. ?Alaealised saavad praegu liiga kergesti alkoholi kätte ja üleriigiliselt pole selle teemaga vaidlemisest kaugemale jõutud,? nentis Keki?ev.
Jõgeva linna konstaabel Gaido Padrik ja patrulltalituse komissar Veiko Kõre tunnevad nii piirkonna kurikaelu, probleemseid noori kui ka neid kodanikke, kes kipuvad politsei kutsumisega liialdama.
JAANIKA KRESSA
