Tänase Jõgeva muusikakooli tähendust ja osa ümbruskonna elus silmas pidades pole kahtlust, et 1957. aastal tollase rajooni täitevkomitee tehtud otsus Jõgeval muusikakool asutada oli igati tänuväärne ettevõtmine. Neid aga, kelle edaspidine tegevmuusiku tee siit alguse saanud, on praeguseks päris palju. Armastuse muusika vastu on aga eluteele kaasa saanud kõik, kes nende seinte vahel õppinud.
Nii see algas
Muusikakooli direktoriks määrati tollal noor Elvi Mitt (Kotkas). Ja see oli õnn. Kahekümne üheksa aasta jooksul kujunes temast mitte ainult muusikakooli tegevuse suunaja, vaid suuresti ka vaimsuse kujundaja ja hingeharija nii koolis kui ka väljaspool seda.
Õppetööd alustati kõigepealt mitte praeguses Suurel tänaval asunud majas, vaid tollase apteegimaja ülemisel korrusel kuue õpetaja ja viiekümne ühe õpilasega klaveri, viiuli ja akordioni erialal.
Edaspidi said muusikakooli pärisosaks ka Eestimaa tuntud muusikainimeste kontserdid, kirjandus- ja loomeõhtud. Ajapikku hakkas kimbutama ruumipuudus. Läks palju aastaid, enne kui lõpuks praeguste laiendatud ja kaasajastatud ruumideni jõuti.
Pärast Elvi Kotkast juhtis kümme aastat muusikakooli tööd Enno Heinmaa, seejärel oli aasta direktoriks Marina Vou. Praegu on koolijuht Merike Katt, direktori kohusetäitja on olnud Kersti Varrak.
Kooli igast lennust on võrsunud neid, kes praegu on muusikamaailmas tegevad kas siis interpreetidena, muusikaakadeemia õppejõududena, muusikakoolide õpetajatena, muusikateadlastena jne. Nimetagem kasvõi varalahkunud isamaalaulikut Alo Mattiisenit, muusikateadlast Ene Pilliroogu, Estonia orkestranti Vello Sakkost, dirigenti Endel Nõgenet, basskitarristi Raul Vaiglat, ERSO tromboonimängijat Heiki Kalaust, tegevmuusikuid Indrek ja Kalle Tetsmanni jne. See nimekiri on tegelikult väga pikk. Tänaseks on kooli neljakümne kuues lennus kokku lõpetanuid 447.
Pole ennast vaja tõestada
“Praegu pole meie koolil vaja oma olemasolu enam tõestada,” leiavad direktor Merike Katt ja kooli vilistlasest flöödiõpetaja Kersti Varrak. Tõestuseks on kasvõi see, et muusikakooli õpilasi oodatakse kontserte andma mitmetele suurüritustele ning ka kooli saali leiab järjest enam tee ka linnarahvas.
Aja jooksul on püsinud nii-öelda õpetuse aluspõhi, ent järjest rohkem on püütud õppeprogramme siiski vabamalt käsitleda, tuues sisse kaasaegsemaid stiile, lähtudes õpilaste huvidest ning muutes õpitu võimalikult vastuvõetavaks. “Me oleme ju eelkõige õpilaste jaoks,” kinnitab Merike Katt. Rõõmu tuntakse ka selle üle, et õpetajate kollektiiv on eriliselt õpihimuline ja -võimeline. Enesetäiendamisvõimalusi ollakse varmad kasutama. Õpilased hindavad kooli pingevaba õhkkonda, kus igaüht isiksusena koheldakse, väga.
Koolis tegutsevad praegu ka rahvamuusikaansambel ja puhkpilliorkester, mõlemad osalesid suvel laulupeol. Populaarsust on järjest enam võitnud laulu- ja mängukool. Tänavusest sügisest saab uue erialana lisaks senistele õppida ka löökpille. Noor õpetaja Liis Haagen on samuti kooli vilistlane.
Kontsert-aktus, millega Jõgeva muusikakool oma poole sajandi juubelit tähistab, on plaanis pidada 17. novembril.
VAIKE KÄOSAAR
