“Majandusühistu jaoks kujunes lõppenud aasta küllaltki heaks. Eelmise aastaga võrreldes suurenes meil kaubakäive 26 protsenti ning märgatavalt kasvas kasumgi, mida teenisime üle kuue miljoni krooni. Kasumi juures tuleb arvestada sedagi, et mullu maksime säästukaardi omanikele boonusena 2,95 miljonit krooni. Selle aasta jaanuaris oli meil 6612 kliendikaardi omanikku, nendest 4062 on JMÜ liikmed, kes saavad säästukaardi tasuta. Mida me teenitud kasumiga teeme, seda otsustab majandusühistu volinike koosolek siis, kui audiitor on meie majandusaruande kontrollinud ja kinnitanud. Senini oleme teenitud kasumi investeerinud siia tagasi: on ju meie eesmärk anda oma piirkonna rahvale hea teenus ning me ei tee olulist vahet, on see maakoht või väikelinn. Erinevalt nii mõnestki teisest ühistust, kes on läinud kauplema mõnesse elavama liiklusega kohta, oleme meie jäänud tegutsema oma maakonda ja piirkonda,” kommenteeris Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees Toomas Vahur senitehtut.
Kasum koguneb senthaaval
“Kuigi viimastel aastatel oleme suutnud käivet ja ka kasumit kenakesti kasvatada, ei saa seda lõpmatuseni teha. Muidugi, inimeste tulud suurenevad ja käibe kasv tulebki läbi selle, kuid meil pole piisavalt tehnilisi vahendeid, et seda pidevalt kasvatada. Meie kaupluste tootlus ühe ruutmeetri kohta on juba nõnda suur, et tekivad probleemid hanke suurendamisega. Kui pakkuda väikesel müügipinnal rohkem kaupa, läheb teenuse kvaliteet alla. Olulist käibe tõusu saab suurendada ka kauba hinna tõstmisega, kuid kasum ei pea tulema suure raha kokku kühveldamisest, vaid väikese raha ülelugemisest. See ongi meie põhitegevus, millega peame sellel aastal veel pingelisemalt tegelema. Raha tuleb hoolikalt üle lugeda ja iga sent pihus enne punaseks hõõruda, kui selle välja annad ? nii lihtne see äritegevus ja kasumi teenimine ongi. Ja seegi oskus, mida ja mis hinnaga ning kui palju kaupa sisse osta, et see ka müüdud saaks,” rääkis majandusühistu juht.
Kuigi Jõgevamaal ja mujalgi kasvab uusi kauplusi nagu seeni pärast sooja vihma (mullu valmisid Selveri kauplused Jõgeval ja Põltsamaal, tänavu jõuab Jõgevale ka Maxima), on Toomas Vahuri arvates siin kaubandusele ruumi veel küll: hakkab toimuma vaid turu ümberjagamine, väikesed poed ongi kauplemise lõpetanud või seda tegemas.
Mullu detsembris oodati küll veidi suuremat käivet, kuid majanduse languse kohta on meedias nii palju kella löödud, et inimesed ei hakanud aasta lõpus oma viimast raha kulutama. Nõnda saadigi paar miljonit krooni loodetust vähem, kuid pole hullu, ka suvekuud toovad kaubandusse elevust. Seepärast püütaksegi Mustvee kaubanduskeskus enne jaanipäeva lahti teha.
Selle aasta kahe kuuga oli Jõgeva Majandusühistul mullu sama ajaga võrreldes üle 17 protsendi käibetõusu. Kuigi sellest oli üsna suur osa hinnatõusul, näitab JMÜ käibekasv head konkurentsivõimelisust ning püsiklientide olemasolu.
Põhirõhk Mustvee Konsumil
JMÜ põhitähelepanu on praegu Mustveel: juunis avab siin uksed Konsumi suur kauplusehoone, mille ehitamist alustati mullu augusti lõpus. “Mustvee võtab meilt mitte üksnes raha, vaid ka ajuressursse,” nentis Toomas Vahur. Tema sõnul kulub 1500 ruutmeetri suuruse hoone ehitamisele, kui käibemaks maha arvata, 18 ja sisustamisele kuus miljonit krooni. Sellele võivad lisanduda veel teisedki erakorralised, näiteks autode parkimisega seotud kulud. Vähemalt neli-viis miljonit krooni kulub sellekski, et avapäeval oleks poes piisavalt kaupa, mida müüa.
“Meie jaoks kõige suurem sündmus ongi Konsumi valmimine, aga nagu see käiku läheb, järgneb jada teisi Mustveega seotud tegemisi. Sulgeme “Peipsi” ja “A ja O” kauplused, nendes olevad külmletid, -kapid ja muud tehnoloogilised seadmed lähevad kasutusele maapoodides. Siis teeme nende kahe poe ruumid veidi ümber ning hakkame seal kaubandustegevusega jälle pihta. Millise kaubagrupiga täpselt, seda pole me veel lõplikult otsustanud, kuid toidukaupadega kindlasti mitte. Jõgeval tahame taas avada turuplatsil vahepeal tühjalt seisnud endise Aja O kaupluse, kuid sealgi ei hakka me toidukaupa müüma,” kergitas JMÜ kaubandusjuht Endla Raud veidi tulevikuplaane.
“Juurde saame võtta ka mõne töötaja, kuid ega me müüjate arvu oluliselt suurendada enam ei saa, sest ostjate arv, seda just maakohtades, ei näi kasvavat. Seda enam, et toidukaupade hinnad on aastaga kasvanud 11 protsenti, majanduskasv on aga aeglustunud. Meie suund on tänavugi poodide efektiivsuse tõstmine. Mullu tuli meile juurde 12 inimest, praegu on majandusühistu palgal 201 töötajat.”
Kaubahall veel uut kuube ei saa
Jõgeva Majandusühistul on 17 teeninduspiirkonnas on 25 kaubandusüksust, nendest linnades vaid kaheksa. Suurem osa ühistu kaubakäibest tulebki maapiirkondadest, kuigi mõne pisikese maapoe, näiteks Rääbisel asuva Kungla kaupluse läbimüük aastas on heal juhul sama suur kui Jõgeva Kaubahalli toiduosakonnal nädalas. Mõne maapoe ja ka taas käiku läinud rändkaupluse pidamine on majandusühistule pigem heategevuslik ettevõtmine kui tulu teenimine, kuid rahvas on rahul ja ühistu juhid peavad seda väga oluliseks. Mullu jaanuari alguses avati uus kauplus Maarja-Magdaleenas, suuremaks tehti Pala ja Kääpa poed. Siimusti, Torma, Palamuse ja Pae kauplus Jõgeval said uued külmseadmed ja riiulid, mis aitasid laiendada müügil olevate kaupade sortimenti.
JMÜ on jõudnud oma maapoodide uuendamisega enam-vähem ühele poole, kuid Jõgeva Kaubahalli põhjalikum uuenduskuur lükkub sellelgi aastal edasi. “See hall maja ongi meie kõige suurem murelaps, aga selle välimuse ja sisemuse uuendamisega läheb veel aega. Kõigepealt tuleb käivitada Mustvee Konsum, ikka üks suur asi korraga, alles siis saame kaubahalli rekonstrueerimisega pihta hakata. Praegu käib projekteerimistöö, seda nii hoone välisilme muutmiseks kui ka teisele korrusele viiva eskalaatori paigaldamiseks,” teavitas Toomas Vahur.
Kaubahalli viimatine uuendus oli kassaaparaatide tarkvara vahetamine. See peaks andma täpsema hinnainfo ja aitama lahendada probleemi, et riiulil on kaubal üks, kassas aga teine hind.
ARDI KIVIMETS
