Näitusel on väljas kunstniku loodusmaalid, kõige rohkem on Korobova saanud inspiratsiooni Peipsi järvest. Tema maalidelt vaatavad vastu lilled ja puud, päikeseloojang järvel ja Peipsi äärsed kivid.
?Tunnen, et olen Peipsi laps, kui ma pintsli kätte võtan, on esimene asi, mis välja tuleb, vesi,? ütles Larissa Korobova. Korobova maalid on valdavalt rõõmsates värvitoonides, pruuni ja musta tema piltidelt naljalt ei leia. Pikaajaline kooli huvijuht ja praegune geograafiaõpetaja ei osanudki väga täpselt öelda, kuidas temas kunstianne välja lõi. Maalinud on naine tänaseks umbes seitse aastat ja vajadus pintsel kätte võtta tuleb tal üsna tihti.
?Vahel tuleb selline tunne, et ühte momenti ei saa ilma värvi ja pintslita üle elada,? ütles kunstnik. Tema sõnul tuleb momente, kui tahad võtta just mingit kindlat värvi, näiteks punast või valget. Viimasel ajal kasutab ta väga palju sinist värvi. Maalimissoov käib teatud perioodidena, aga neid perioode tuleb ette väga tihti. ?Mingil ajal loobusin isegi laulmisest, sest pidin õhtul istuma ja maalima,? tunnistas ta.
Larissa Korobova kinkis Jõgeva Linnaraamatukogule ka Mustvee Vene Gümnaasiumi juubeli puhul välja antud venekeelse raamatu ?155 aastat Mustvee Vene Gümnaasiumi?.
Lisks Korobovale oli Jõgeva Linnaraamatukogus kohal ka Kallaste naine Vera Paramonova, kes esitles oma ilmunud luulekogu, mille ta ka raamatukogule kinkis. Luulekogus on 210 luuletust, aga tegelikult on tal kodus luuletusi sedavõrd palju, et neist võib lausa kolm raamatut koostada. Peipsi järve kaldal elava naise luuletused räägivad peamiselt loodusest, aga ka armastusest. ?Luuletusi kirjutasin varem lapsepõlves, kuid hiljem vähe. Luulekogu materjal sai kokku ühe kuuga. Arvan, et kirjutan edasi, see on ainult algus,? ütles Paramonova.
EVA KLAAS
