Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev ütles, et mida kaugemalt ühte linna pildistada, seda üldisemaks ja terviklikumaks muutub vaade sellele. Inimesed, kes linnas elavad ja iga päev mööda tänavaid käivad, pööravad tähelepanu eelkõige nõndanimetatud pisivigadele. Õhust tehtud fotod aga näitavad linna eemaltvaataja pilgu läbi.
Õhust hoopis teistmoodi kui maalt
?Eemaltvaataja pilt meie kodulinnale on kaunis, see on ülevaade meie linnast, kus pisivead ei ole nähtavad,? ütles linnapea. Viktor Svjatõsevi sõnul on Johannesel kui fotokunstnikul head silma ja head kunstnikukätt. Lisaks ka hea süda ja huumorimeel.
Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Hele Tallinn ütles, et vaid vähesed oskavad leida pildistamiseks õiget hetke, tabada ära sobivat keskkonda. Selleks ei pea nad ka paljuks poris roomata või trikke teha.
Allakirjutanu imestas, kui suur võib õhust vaadates paista Jõgeva linn ja kui ilus ja roheline see tegelikult on. Tavaliselt ei oskagi oma kodulinna ilu hinnata.
Teadaolevalt on Johannes Haav ainuke fotograaf Jõgevamaal, kes on õhust pilte teinud. Ise rääkis ta, et näitusel üleval olnud fotod on tegelikult tehtud juba 2002. aastal, kui talle tegi sellise ettepaneku Tarmo Mölder maavalitsusest. Siis sai pilte tehtud Jõgevalt, Sadalast, Reastverest; Tormast, Kuremaast, Siimustist, Lustiverest ja Põltsamaast. Paremateks hindab fotograaf ise aerofotosid, mis said tehtud Laiuse lossivaremetest ja Põltsamaalt.
Varnjast Kolkjani, Palamusest rääkimata
Tegelikult on mees käinud õhufotosid tegemas ka teisel korral- aasta hiljem. Oma sõnul tegi Haav endale sellega sünnipäevakingituse. Siis sõitis fotomees mööda Peipsi rannikut, Varnjast kuni Kolkjani. Ning juhuslikult sattus ta ka Palamuse laadale, mis Haava sõnul oli õnnelik kokkusattumus.
Johannes Haav rääkis, et pildistamine õhust nõuab kiiret tegutsemist, täpsust ja head tehnikat. Pildistamine toimub umbes 300 meetri kõrguselt maapinnast, kusjuures helikopteri lennukiirus on umbes 200 kilomeetrit tunnis. Siis tuleb avada kopteri uks, end rihmadega kinnitada ja tööle hakata. Kokku on ta teinud umbes 400 aerofotot. Mees on neid teinud tellijatele, kuid näitustel on siiani väljas olnud vaid üksikud.
Johannes Haav alustas fotondusega tegelemist 1960. aastatel, ja nagu tollel ajal tavaks oli, Smenaga. Paidest leidis ta õpetajaks hea eestiaegse fotokunstniku Türneri. Teenindusfotograafina töötas mees pikka aega Mustvees, kuhu lähedale jääb ka tema sünnikodu.
Haaval õnnestus saada isegi teenindusfotograafi neljas kategooria, mis selles piirkonnas oli märkimisväärne saavutus.
Elu jooksul on fotokunstnik pidanud mitmeid ameteid, töötanud Muuga tuuliku pillimehena ja ehitustöölisena. Akordioni mängib Johannes Haav ka praegu ning käib pidudel esinemas, kui kutsutakse.
Mehe arvates on fotograafi amet natuke sarnane kalamehe omaga: kui oled juba selle sees, ei saa sellest enam lahti. Samas tuleb teinekord hea foto saamiseks palju vaeva näha, arvestada tuleb detailide, tehnika, ilma ja palju muuga. Mõnikord tuleb aga hea pildimaterjal ka juhuslikult kätte.
Füüsilisest isikust ettevõtjana teeb mees kõikvõimalikku fotondusega seotud tööd, mida pakutakse. Talle endale meeldib aga eriti pildistada loodust, saada sellest näitusepilte. Haava enda sõnul on fotokunst tema jaoks ühtlasi nii töö kui ka hobi.
Johannes Haav on ka Jõgeva fotoklubi liige. ?Kunagi tegutses see klubi aktiivselt. Käisime koos igal nädalal, võtsime kaasa uusi fotosid, arutlesime, tegime ühiseid väljasõite,? rääkis Haav. Nüüd on kunagised klubilised jäänud eelkõige mõnusaks suhtlusringiks.
EVA KLAAS
