Loodan, et võidab terve mõistus ning Jõgeva saab korraliku täismõõtmetega staadioni. Loodan, et Jõgeva noortel on võimalik harrastada olümpiamängude pea-ala kergejõustikku. ( Hendrik Lindepuu, SK Contra kergejõustikutreener, Vooremaa nr.23, 26.02.2004).
Koolijuhina olen mures, kas meie õpilased saavad ikka tundide ajal seda staadioni kasutada. Mind häirib see, et teeme rahvusvahelise ürituse, küll siis kõik kokku tulevad. Aga mida me teeme ülejäänud 364 päeval aastas?
Muruga võivad tekkida probleemid ja me ei saa lapsi staadionile lubada. Kes hakkab staadioni hooldama? Koos puudega kaob ka see intiimne keskkond, mis meil praegu staadionil on kujunenud. Jne, jne. (Taisto Liivandi, Jõgeva Gümnaasiumi direktor, linnavolikogu liige, Vooremaa nr.21, 19.02.2004).
Tänavu 29. jaanuaril kehtestas linnavolikogu Jõgeva linna arengukava aastateks 2004-2006, kus tegevuskavas valdkonna «sport» all on peetud spordi arengu eesmärgiks «olla piirkondlik spordikeskus ja sporditraditsioonide kandja». Üheks kolmest eelistusest on esile toodud täismõõtmetega staadioni rajamine.
Arengukava spordiinvesteeringute real on käesolevaks aastaks plaanitud täismõõtmetega staadioni ehituse alustamine 1,2 miljoni krooniga. Sellest miljon tuleb riigi abina ja 0,2 miljonit linna osalusena. Seega on linnavolikogu täiskogu arengukava kehtestamisega andnud linnavalitsusele selge ülesande.
Kõik sai alguse kultuuriministri visiidist
Margus Allikmaa Jõgeva visiidi ajal tõstis täismõõtmetega staadioni ehituse vajaduse üles linnavolikogu haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Viktor Nõmm. Ühisel nõupidamisel viibisid tookord linnavolikogu esimees, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed ja maavanem. Et Jõgeva vajab täismõõtmetega staadioni, olid kõik kohalolijad ka päri.
Staadioni ehitamisega alustamisele annab tuge kultuuriministri käskkiri möödunud aasta 17. märtsist «Piirkondlike spordiehitiste programmi heakskiitmine», mis näeb muu hulgas nn «teise laine» programmi raames ette maakonna esindusobjektide rahastamise kava, sh staadionide ehitamise.
Samal nõupidamisel oli ka jutuks, et Spordihoone Virtus renoveerimiseks ja staadioni ehitamiseks on erinevad rahastamise allikad. «Teise laine « programmi raames saab raha staadioni ehituse jaoks, kuid spordihoone renoveerimiseks tuleb raha taotleda muudest allikatest.
Edasi kulges protsess nii, et Jõgeva Linnavalitsus esitas maavalitsusele 2004. aasta kultuuri-ja spordiobjektide pingerea. Maavanem esitas kõik maakonna omavalitsuste laekunud ettepanekud seisukoha võtmiseks Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu volikogule, kus tunnistati staadioni ehitus pärast Põltsamaa linna spordisaali valmimist maakondlikuks eelistuseks number 1 ja vastavasisulise kirja saatis maavanem ka kultuuriministrile.
Me ei plaani gümnaasiumi staadionile iluravikuuri
Möödunud aasta 12. novembril toimus Jõgevamaa III Spordi Kongress, kus tehti ettepanek pöörduda vabariigi valitsuse poole palvega leida lahendus täismõõtmetega maakonna esindusstaadioni ehitamise rahastamiseks Jõgeva linnas.
Esialgsesse riigi käesoleva aasta eelarvesse plaaniti meile staadioni ehituse alustamiseks 1,5 milj krooni, kuid vahepeal «haihtus» raha vastavalt eelarverealt. Tagatrepitöö tulemusena, kus olid abiks ka meie Riigikogu saadikud, õnnestus taastada objekti alustamine miljoni krooniga. Sel aastal on kavas koostada projekt ja alustada töödega. Hea oleks ehitusega valmis saada järgmise aasta sügiseks.
Me ei plaani Jõgeva Gümnaasiumi staadionile iluravikuuri, vaid ehitame uut maakonna esindusstaadioni. Nüüdisaegse spordirajatise valmimisega võidavad kõik, eelkõige aga just need rohkem kui 1700 õpilast, kes õpivad Jõgeva koolides.
Mured, mis kaasnevad staadioni haldamisega, st hooldamisega, olmeruumide ja inventari vajadusega, mõne puu mahavõtmisega jne, püüame aga lahendada kõiki osapooli rahuldavalt.
Möödunud nädalal saabus veel üks tore uudis praeguselt kultuuriministrilt Urmas Paetilt. Nimelt on 200 000-kroonise toetuse saanud meie kirjutatud projekt välikorvpalliväljaku ehitamiseks. Ja ikka sinna, kus mänguväljakul on palju kasutajaid ? koolidevahelisele alale.
Anname noortele lisaks headele õppimistingimustele võimaluse ka heades tingimustes sporti teha. Mine tea, kes meilt veel tänu headele treeningtingimustele võivad tuule tiibadesse saada.
Elu näitab paraku seda, et kui kaua vaieldakse, siis tuleb keegi kolmas ja teeb asja lihtsalt ära. Praegu tuleb otsida probleemidele lahendusi ja edasi liikuda.
Soovin kõikidele osapooltele rahu ja kainet mõistust!
Viktor Svjatõ?ev, Jõgeva linnapea
Samal teemal:
Hendrik Lindepuu «Palju kära eimillestki ehk tants Jõgeva staadioni ümber” Vooremaa nr.23, 26.02.2004
Taisto Liivandi «Staadioni rajamine tulnuks juba varem üksipulgi läbi arutada» Vooremaa nr.21, 19.02.2004
Lahing staadioni pärast, Vooremaa nr 18 12. veebruar 2004
Jaan Lukas “Jõgeva linnavolikogu isamaaliitlased pole rahul, et staadioni ehitus algab tänavu Vooremaa nr 17 10. veebruar 2004
