|
|
Jõgeva linn ja vald saavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist veemajanduse projektide jaoks kokku maksimaalselt 69,4 miljonit krooni, millest Jõgeva linna läheb 32,5 ja Jõgeva alevikku 36,9 miljonit krooni. Projekti eesmärgiks on, et puhas vesi jõuaks igasse kodusse ning reovesi juhitaks puhastusseadmetesse. |
Mullu taotles Jõgeva linn koos Jõgeva vallaga Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” raames toetust veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks.
Kavandatud tööde maksumuseks plaanis Jõgeva linn 41 miljonit krooni, millest omaosalus moodustab 8 miljonit. Jõgeva vald plaanis tööde maksumuseks 46,45 miljonit krooni, millest omaosalus 9,55 miljonit krooni.
Jõgeva abilinnapea Aare Olgo sõnul tähendab maksimumsumma seda, et kui riigihanke tulemusena tehakse tööd odavamalt, linn ja vald kogu raha ei saagi, vaid just nii palju, kui palju tööd maksma lähevad. “Rohkem töid praeguse seisuga selle raha eest kahjuks teha ei lubata,” tõdes Olgo.
Sügisel kopp maasse
Kõigepealt vaadatakse üle hanke dokumentatsioon ning siis kuulutatakse välja hange. Jõgeva linn loodab parima pakkumise välja valida veel enne sügist, et oktoobris-novembris saaks kopa maasse lüüa. Valmis peab projekt olema 2012. aasta 1. veebruariks, seega pisut vähem kui kolme aasta pärast.
Ka Jõgeva vald loodab tänavu Jõgeva alevikus töödega alustada. Jõgeva abivallavanem Enn Kurg märkis, et esimese etapina tuleb vallal läbi viia omanikujärelevalve ja inseneriteenuse hange. Alles seejärel saab alustada projekteerimis- ja ehitustööde hankega. “Heal juhul saame aasta lõpus kopa maasse,” märkis abivallavanem. Tema sõnul peab projekteerimine ja ehitus valmis saama kahe aasta jooksul, seejärel jääb veel dokumentide vormistamine.
Jõgeva linnas saab käimasoleva projekti lõppedes Olgo sõnul tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga varustatud ligi üheksakümmend protsenti linna elamutest. „Viimane lõpp läheb kõige kallimaks, linna ääres olevate üksikute majade juurde kommunikatsioonide vedamine on ikka kõige kallim, sest vahemaad on suured. Ühe liituja saamiseks tuleb investeerida mitusada tuhat krooni,” tõdes abilinnapea.
Kõiki trasse veel korda ei saa
Olgo sõnul pole neid tänavaid, kuhu veel vee- ja kanalisatsioonitrassid tulevad, eriti põhjalikult korrastatud, kuigi häda sunnil on üht-teist siiski tehtud. “Näiteks Pargi tänav oli mullu nii läbi, et pidime korda tegema,” märkis ta. Kaevejäljendi peavad trassi rajajad korrektselt taastama.
Päris palju jääb Jõgeva linnas veel tegemata Energia kvartalis. Jõgeva vallas oleks vallavanem Saima Kalevi hinnangul hädasti vaja rekonstrueerida nii Siimusti kui ka Laiuse ning Kuremaa ja Vaimastvere vee- ja kanalisatsioonitrassid. „Torustikud on niivõrd amortiseerunud, et pidevalt tuleb nende remontimiseks suuri kulutusi teha,” tõdes Kalev.
Ettevalmistused käesoleva projektiga rahastatud töödeks algasid 2003. aasta juunis. Algul olid projektiga ühinenud 21 valda neljast maakonnast (Viljandi, Jõgeva, Lääne-Virumaa ja Järvamaa). Suunad muutusid, raha said ainult üle 2000 elanikuga asulad, teised jäid sellest projektist maha.
Et Jõgeva linn ja vald moodustavad ühe reoveepuhastusala, sai raha taotleda ka vald Jõgeva aleviku jaoks. Projektid viiakse ellu eraldi.
Projekti elluviimiseks moodustati Jõgeval OÜ Jõgeva Veevärk, sest Jõgeva Vee kapitalist kuulub osa erakapitalile, europrojekt rahastab aga vaid kohaliku omavalitsuse firmat.
Jõgeva alevikus viib projekti ellu AS Kuremaa ENVEKO.
Aare Olgo sõnul Jõgeva linnas sellega kõik ettenähtud vee- ja kanalisatsioonitööd veel tehtud ei saa. “Umbes 40 miljonit kuluks veel,” märkis abilinnapea.
Jõgeva linna
*rajatakse ja rekonstrueeritakse isevoolset kanalisatsioonitorustikku 5,05 kilomeetrit, survekanalisatsioonitorustikku 0,16 kilomeetrit ning joogiveetorustikke 7,88 kilomeetrit
*territoorium on jagatud kolmeks osaks:
idaossa 800 m veevarustuse survetorustikku (Kalda tn, Mustvee mnt, Energia tn).
-lõunaossa 800 m veevarustuse survetorustikku (Nurme tn, Suur tn, Kesk tn), 1,5 kilomeetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku (Suur tn, Tähe tn, Kesk tn, Sauna tn, Rohu tn)
-põhjaossa 3 kilomeetrit veevarustuse survetorustikku (Tallinna mnt, Suur tn, Ülase tn, Lille tn, Ravila tn, Puiestee tn, Aasa tn, Niidu tn, Pargi tn, Tulika tn, Niidu tn),
3,5 kilomeetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku (Suur tn, Puiestee tn, Aasa tn, Niidu tn, Tulika tn, Lille tn, Ülase tn, Pargi tn, Sõnajala tn), 2 kilomeetrit sadevee kanalisatsioonitorustikku (Suur tn, Puiestee tn, Pargi tn).
Jõgeva alevikku
*rekonstrueeritakse kaks pumplat, rajatakse uus puurkaev-pumpla
*rekonstrueeritakse 4,86 kilomeetrit survestatud joogiveetorustikku
*rekonstrueeritakse 3,01 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku
*rajatakse 6 reoveepumplat.
iii
HELVE LAASIK
