Jõgeva kunstikool tähistab Eesti juubelit rahvusliku näitusega

Jõgeva kunstikooli Eesti sünnipäeva näitus „Eestimaine ja ajatu“ viib vaataja rännakule kodulinna, peenramaale, voorte rohelusse, Muhu saarele ning põikab ka Setumaale.

Esmamulje näitusest on vaatajale terviklik, stiilne ning maitsekas. Iga kild Eestist on väljapaneku lahutamatu osa. Esimese kursuse rahvusmustritega tööde taustal võib kohata lustakaid kodumaiseid aed- ja juurvilju: üllatunud silmadega kõrvitsaid, vahvate vuntsidega tomateid, säravate ja tervete hammastega õuna ning lendavat porgandit. Lisaks on  esmakursuslastel valminud joonistused Jõgeva hoonetest, mis on toredasti ühtseks tervikuks kujundatud. Piltidel näeb bussijaama, endise linnavalitsuse hoonet, raudteejaama, pangahoonet, gümnaasiumi ning tanklat. Kolmanda kursuse väljapanek koosneb haljendavatest Eesti maastikest, mis meenutavad osavalt kokku „traageldatud“ lapitekki. Maastikud on rikkalikult kaunistatud rahvusliku ornamendiga. Loodusvaadete kõrval püüavad pilku linnuparvedega joonistused. Lähemal uurimisel selgub, et sulelised on piltidel äravahetamiseni sarnased. Iga autor on kopeerinud ja korranud omaloodud motiivi, millest on tekkinud lõputu muster. Lindude sekka on sobitatud rahvusmustreid, rahvariideseelikute triipe. Pisemad kunstisõbrad on meisterdanud näitusele suured fooliumkattega papist sõled, mis ei jää oma detailsuses sugugi alla pärisehetele.

Praktiline kunst

Savikausside meisterdamisega alustasid õpilased juba eelmisel aastal. Muhu tikandite motiivid on neile maalitud keraamika-akvarellidega.

 Praktilise meelega kümneaastased  Maribel Soonsein ja Liis Tõnisson ütlesid, et pärast näitust võivad nad oma kausid koju viia. „Sealt saab süüa kiirnuudleid või pähkleid,“ selgitas Liis. Maribel lisas, et kaussides saab hoida ehteid või võtmeid. „Kaussi saab panna ka iseennast, ma juba panin – oma loomingu! Savi voolides lasin mõttel ja fantaasial lennata ning kusagilt ideid ei vaadanud,“ sõnas tüdruk. Maalitud savinõude vahele on sätitud savist rahvusmotiividega sõlgi, ripatseid, sini-must-valgeid ning rukkililledega kaunistatud kruuse. Iga rahvusliku sõle alla on kirjutatud Eesti 100. Nii saavad tänased noored kunstnikud kunagi koos oma lastelastega vaadata, millal ja miks on need tehtud. Näiteks on suured setu sõled  kinnitatud sinisele, mustale ja valgele taustale.

Roheline Eesti

Kolmeteistaastasel Anne-Liis Sažonovil on näitusel mitu tööd. Tüdruk on õppinud kunstikoolis neli aastat. Tema lemmiktunnid on maalimine ja joonistamine, keskteena on ta leidnud akvarellpliiatsi tehnika. Üheks keerukamaks ja aeganõudvamaks peab noor kunstnik natüürmorti. „Ma otsisin sirbi, korvi, metallist kruusi ja rahvariideseeliku maalimisel tumedamaid ja maalähedasemaid toone, et tulemus  jääks tõetruu,“ rääkis Anne-Liis. Näitusel on ka tema kodune maastik.

Esialgu maalisid noored erinevates rohelistes toonides Eestile omaseid pinnavorme. Eesti üldpilt ongi väga roheline, seega tuli värve segada, et saada palju haljaid värvivarjundeid. Anne-Liis soovis oma töös jääda võimalikult realistlikuks ning väljapeetuks. Kui rohelised voored, niidud ja metsad said paberile, järgnes ülesande teine pool: maastikku hakkasid katma ja ilmestama rahvuslikud ornamendid. Anne-Liis on oma töös tabavalt terviklik.

Kerstin Põder (13) on kunstikoolis õppinud pool aastat ning jõudis kohe oma tööga ka näitusele. Kompositsiooniülesande lahendamisel oli Kerstini lähenemine praktiline: „Vaatasin aknast välja ja seda maalisingi,“ sõnas noor kunstnik.

Jõgeva kunstikooli Eesti sünnipäevale pühendatud näitus on külastajatele avatud aprilli lõpuni.

blog comments powered by Disqus