Uskumatuna kõlab seegi, et kunstikooli juhataja Anne Nurmik läks omal ajal Tallinna Pedagoogilisse Instituuti kunstiõpetajaks õppima just selleks, et hiljem Jõgevale kunstikool asutada. Aga just nii oli see Anne enda sõnul olnud.
Kõigepealt hakkas ta küll Elita Järvela kõrval Jõgeva Laste- ja Noortekeskuse kunstiringi juhendama. Ent siis viis Anne asja niikaugele, et 1996. aasta sügisest moodustati laste- ja noortekeskuse sees toimiva iseseisva üksusena kunstiosakond, mis võttis õppetöös aluseks kunstikoolide jaoks välja töötatud raamõppekava.
“Olime Elitaga kunstikooli asutamisest kõnelnud juba siis, kui ma tema juures praktikal olin,” ütles Anne Nurmik. “Ringitöö on siisiki mõnevõrra stiihilisem, kool aga süsteemsem: seal peab õpilane aasta lõpuks jõudma mingi kindla tasemeni. See võimaldab eri aastate õppetulemusi ja eri koolide tulemusi võrrelda.”
1997. aasta sügisel jagati vanas Mustvee maantee koolimajas asunud laste- ja noortekeskus kaheks: kunstiosakond ja veel mõned ringid kolisid spordihoonesse Virtus, kõik ülejäänud aga kultuurikeskusesse. Laste- ja noortekeskusele tähendas see hävingut, kunstiosakonnale aga loomulikku võimalust iseseisvaks kooliks kujuneda.
“Kuna Virtuses muud tegevust sel hetkel suurt ei toimunud, tundus maja algul tühja ja kõledana, aga me kodunesime seal kõigest paari nädalaga,” meenutas Anne Nurmik. “Võrreldes Mustvee maantee koolimajaga saime me ju tükk maad parematesse tingimustesse: ruumi ja valgust oli rohkem, maja soe ja puhas. Ja ka õhtul kunstikoolist koju minevate laste pärast polnud vaja enam muretseda, et kas saavad õnnelikult üle raudtee või jääb keegi rongi alla.”
Õpilasi jätkub
Virtus on jäänud kunstikooli koduks tänini, ainult majasiseselt on ruume mõnevõrra vahetatud. Linnavalitsus on Anne Nurmiku sõnul kunstikooli vajadustesse alati mõistvalt suhtunud ning muuski mõttes on linna ja kooli koostöö sujunud. Meenutagem või sedagi, kuidas Jõgeva linn oma eelmise juubeli puhul just kunstikooli õpilase joonistatud logo sai ja kuidas kunstikool algatas linna loomislugude joonistamise-kirjutamise projekti.
Anne Nurmiku enda jaoks on olnud kümne aasta seas kõige meeldejäävamad eelprofessionaalse kunsti festivalid, millel on osalenud kogu Eesti kunstikoolid. Festivale on nüüdseks toimunud neli, viies saab teoks tuleval aastal.
“Kui algul olid festivalid rohkem minu ja õpetaja Katrin Tamme südameasi, siis peatselt tulid ka õpilased nii innukalt asjaga kaasa, et korraldustoimkonna liikme kohale tekkis suisa konkurents,” ütles Anne Nurmik. “Just tänu festivalidele sai meie kool lõpuks ka õpilasomavalitsuse.”
Õpilasi on kunstikooli alati jätkunud. Tulla soovijaid pole vähemaks jäänud ka nüüd, mil enamikus üldhariduskoolides õpilaste arv kahaneb. Anne usub, et lapsevanemad on saanud teadlikumaks ja oskavad väärtustada süsteemset eesmärgistatud tegevust. Ning toovad just sellepärast lapsed kunstikooli.
Teevad ja jõuavad
Kunstikooli kogemus näitab, et kes teeb, see jõuab. See tähendab, et kes on tubli kunstikoolis, tahab tubli olla ka igal pool mujal. Ja ongi. Ainult et ööpäevas on ikkagi ainult 24 tundi. Seda karmi fakti arvesse võttes on Jõgeva kunstikoolis tehtud kahte asja. Ühest küljest on nelja-aastane stuudium muudetud viieaastaseks, et noored saaksid viimasel õppeaastal rahulikult pühenduda lõputöö loomisele, teisalt on soovijatele antud võimalus üle minna individuaalõppele.
“Individuaalõppel olija õppekoormus on umbes poole väiksem kui tavaõppes ning seetõttu kulub ka ühe kursuse läbimiseks tavaliselt kaks aastat, aga see on ikkagi parem kui kunstikooli poolelijätmine,” ütles Anne Nurmik. “Individuaalõppe vorm on end igati õigustanud ja nii mõnigi kunstikool on meil selle süsteemi üle võtnud.”
Praegu on kunstikoolis üheksakümne õpilase ringis ja see on selle kooli kohta üsna tavaline arv. Lisaks Jõgeva linna lastele käib koolis ka Jõgeva, Pajusi ja Torma valla lapsi. Varem on kooli käidud ka Palamuse ja Puurmani vallast. Õpetajatena töötavad peale kooli asutajate Anne Nurmiku ja Elita Järvela praegu veel Auli Kumel ja Käty Aasmäe. Käty on kunstikooli enda kasvandik ja Auli kunagine Elita kunstiringilaps. Mõlemad õpivad Tallinna Ülikoolis kunstipedagoogiks. Õpetaja Katrin Tamm, kes samuti algaegadest peale koolis olnud, on praegu pikal puhkusel.
Praeguseks on kunstikooli lõpetanud kuus lendu ühtekokku 37 õpilasega. Läbi käinud on kunstikoolist lapsi aga palju rohkem. See, et nad kõik kunsti edasi õppima läheksid, polegi eesmärk. Olulisemgi on see, et kasvaks peale haritud kunstipublikut.
“Näitustel esinemine on üks osa kunstikooli õppekavast,” ütles Anne Nurmik. “Kui noor inimene on kogu näituse korraldamise protsessi ise läbi teinud, oskab ta ka teiste näitusi hinnata.”
Samas on kunstikooli õpilaste näitused pakkunud hingekosutust kogu linna kunstipublikule ? nii nooremale kui ka vanemale. Tuleva aasta jaanuaris paneb Jõgeva kunstikool üles järjekordse näituse Tallinna vanalinnas asuvasse Kullo galeriisse. Seekord näidatakse seal kooli kõigi kuue lennu lõputöid. Samaks ajaks tahetakse välja anda kooli almanahh. Nii mõnigi tähtis kooli sünnipäevakülaline andis koolijuhatajale üle ümbriku või t?eki, mis mõeldud just almanahhi toetuseks.
“Kooli asutamine ja arendamine on õigupoolest väga loominguline tegevus,” väitis Anne Nurmik. Jõudu talle ja ta kolleegidele selles!
RIINA MÄGI
