Täiskasvanutele mõeldud Jõgeva Kunstikooli avatud stuudios korraldati nahakunstikursus esmakordselt. Juhendaja nahakunstnik Ene Kõnnusaar õpetas kõigepealt tundma nahka ja võimalusi, kuidas seda kunstis kasutada. Algul tegid õppurid proovitööd. Pärast seda meisterdas iga kursuslane raamatuköite, karbi ja passikaaned. Kaunitest erinevas stiilis nahkehistöödest koostatigi näitus, kus on väljas 35 eksponaati.
Püsivust ja aega nõudev töö
Näituse avamisel kõnelesid Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev ning linna sünnipäeva pidustustel viibinud Ukraina saatkonna kultuuriatasee Tetiana Horupovych. Jõgeva Kunstikooli direktor Anne Nurmik jagas avatud stuudio nahakunsti eriala lõpetanutele diplomid.
Juhendaja Ene Kõnnusaare sõnul on nahakunstiga tegelemine küllaltki aeganõudev. “Selleks on vaja nii püsivust kui ka talenti, kõige olulisem on aga hea tahe. Näituse pealkiri ?Läbides nahka” näitab, et kõik on naha läbinud ja nahale oma jälje jätnud. Loodan, et nahakunsti õppinud hakkavad koos käima ka edaspidi, sest meist on kujunenud üks sõpruskond,? ütles juhendaja.
Igal näitusel oleval tööl on ka oma nimi. ?Meil soovitati seostada oma tööd Jõgeva linnaga. Nii meisterdasingi karbi ?Lõbusad varesed?, sest mulle meeldis vareste motiiv. Betti Alveri auks panin aga passikaantele nimeks ?Tähetund?,? rääkis kursustel osalenud Helena Stepanov oma töödest ja nende nimedest.
Inspiratsioon oma kodunt
Aastaid kunstiga tegelenud Jõgeva daam Aino Kivi oli teinud nahast karbi ?Uinuv luik? ja raamatuköite ?Koduraaamat?. Autori sõnul inspireeris teda raamatuköite kujundamisel tema oma kodu Põlvamaal. Jõgeva näitustel on varem tutvustatud ka Aino Kivi maale. ?Ei oskagi öelda, mis on keerulisem, kas maalimine või nahkehistöö. Mõlema kunstiga on aga väga meeldiv ja huvitav tegeleda,? ütles ta.
Jõgeva Kunstikooli direktoril Anne Nurmikul oli hea meel, et nahakunstihuvilised said kasutada Jõgeva nahatööstuses töödeldud materjali. “Kui Saaremaal on oma dolomiit, siis Jõgeval tasub uhkust tunda oma naha üle,? kinnitas ta.
JAAN LUKAS
