Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnul oli treeninglaagrite kava kokku pandud nii, et kõik saaksid kõike teha.
Osaleti ka meisterdamistundides, esimesel õhtul käidi matakarajal ehk ellujäämise lühikursusel, teisel õhtul osaleti orienteerumises ning viimasel päeva kontserdil esineti sellega, mis laagripäevade jooksul õpitud.
Metsamatkal käidi Palamuse Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja ürituste juhi Valdi Reinase juhendusel mööda märgistatud metsaradu, kus tuli ronida mäest üles ja alla, käia laudteel ning ronida üle puude. Samuti “maeti” pahad tunded, nagu näiteks viha, kadedus ja tigedus maha aukudesse, mis matkaliste teele jäid.
Orienteerumisvõistlusel, mis samuti Valdi Reinase abiga korraldati, läbisid noored kaarti abiks võttes rajal kontrollpunkte. Igas kontrollpunktis ootas orienteerujaid kiri, tuli vastata mitmetele küsimustele. Õiged vastused andsid punkte, valed aga karistuspunkte. Airi Rütteri sõnul hinnati orienteerumismängus ka seda, kui hästi küsimustele oli vastatud, mitte ainult raja läbimise aega. Nooremas vanuseklassis võitis ettearvatult poiste võistkond, vanematest laagrilistest olid aga tublimad tüdrukud.
Airi Rütteri sõnul muutis laagri huvitavamaks see, et kultuurikeskuse kunstiline juht ja kitarriõpetaja Hillar Laane andis soovijatele õhtuti ka individuaaltunde. Sai õppida kitarri, paaniflööti, didgeradot. Viimatinimetatu on Austraalia aborigeenide rahvuspill. Pillimänguhuvilistest sai laagri lõpuks kokku isegi instrumentaalansambli, mis lõppkontserdi ajal ka esines.
Rütteri sõnul tulid laagri lõpukontserti kuulama ka naabrid ? samal ajal Luual laagris olnud Tartu lapsed.
“On väga hea meel, et lapsed tahavad tantsida ja laulda. Kahju on ainult sellest, et ilmad olid jahedad ning ujuma me ei saanudki. Osalenud avaldasid arvamust, et järgmisel aastal võiks laager pikem olla,” ütles kultuurikeskuse juhataja.
EVA KLAAS
