Puittoodete pakkujaid tuli puupäevale paarkümmend. Osa neist seadis oma kauba välja kultuurikeskuse fuajeesse, osa kultuurikeskuse ette. Mõni kaup poleks muidugi majja sisse mahtunudki. Üks selliseid oli näiteks kaptenigrill, mida lahkesti tutvustas Võrumaa mees Räni Huul OÜst Sternoberg. Esmapilgul võis seda lihtsalt õuekiigeks pidada, aga hulk lisavidinaid: laud, katus, pudelihoidjad ja grillihoidja kaasa arvatud, muutsid selle mõnusaks piknikupaigaks.
“Kaptenigrilli nime sai rajatis sellepärast, et kui keegi parasjagu kiigub, siis kõigub ka grill ? nagu merel,” ütles Räni Huul. “Konstruktsioon on meil patenteeritud ja kuna materjaliks kasutame ümarpalki, võiksime viieaastase garantii asemel ka saja-aastase anda: ma ei tea, mis siin üldse ära laguneda saaks.”
Ehitis oli vägev, aga hind ka: 40 000 krooni koos paigaldusega. Näidist said lapsed siiski täitsa tasuta proovida. Ja kiikusid mis jõudsid.
Kultuurikeskuses pakutud kauba hulgas torkasid silma kenad käsitsi maalitud puutooted. Toorikud ? võtmealused, salvrätihoidjad, kandikud, tikutopsihoidjad jms ? ostab Aru Tõnu talu teistelt firmadelt. Ja siis värvib Kristel Marke need üle ning kaunistab lille- või maasikamotiividega.
“Me alles alustasime tootmist, aga äri läheb juba päris hästi,” kiitis Kristel Marke.
Küsimusele, kui palju näiteks ühe tikutopsihoidja maalimine aega võtab, ei osanud ta vastata. Ta võtab terve lauatäie asju korraga ette ja tegeleb nendega järgemööda: vahepeal peab värv ju kuivada saama. Kultuurikeskuse ees tabas silm samas stiilis värvitud linnumajakesi, linnupildid peal. Olidki sama firma tööd. Selliseid linnud ostaksid.
Kaubahalli ja Keskuse poe vahel vingusid saed. Viie vigursaagija käe all sündisid tulevase Jõgeva jõuluvana teemapargi esimesed kujunduselemendid: päkapikke ning loomi ja linde kujutavad puuskulptuurid. Ühe päkapiku kallal toimetas olustverelanna Ly Teder.
“Vigursaagimist olen harrastanud juba tosin aastat, maalinud olen kauem,” ütles ta. “Puust kujude väljasaagimist nägime abikaasaga Soomes ja sattusime sellest suurde vaimustusse. Algul hakkas tema vigursaagijaks, pärast mina takkajärele. Ning kui algul piirdus sedalaadi tellimuste täitmine suvega, siis nüüd kuluvad samal viisil ära ka talved: inimesed tahavad oma aedu uutmoodi kujundada ja sageli näevad nad seal ühe kujunduselemendina just puuskulptuure.”
Puupäev oli Ly meelest päris tore üritus, ainult et puukujude kallal nokerdamise aega anti seal natuke napimalt, kui talle meeldinud oleks.
“Puujalgade” tantsupeol osales kümmekond Jõgevamaa rühma, kaugemateks tulijateks olid Ranna ja Põltsamaa rühm. Kolmes tantsuplokis tehti kummardus metsale ja puule ning tutvustati kodu- ja välismaiseid simmanitantse. Ilm oli tantsijaid soosiv, st detsembri kohta ülisoe ja vihma ka kaela ei sadanud.
“Nii müüjad kui tantsijad jäid puupäevaga päris rahule,” ütles ürituse kultuurikeskuse poolne korraldaja Airi Rütter. “Päevajuht Margus Kastor leidis aga, et puupäeva ajal valitses kuidagi soe ja mõnus õhkkond: keegi ei torisenud ega trüginud. Ega me väga rahvarohkena esimest üritust ette ei kujutanudki. Aga tundub, et järgmisel aastal võime koos linnavalitsusega asja juba julgemalt ette võtta.”
RIINA MÄGI
