ENTK võistlusel ja teadustööde riiklikul konkursil tuli ka ise kohal käia ning kaitsta oma tööd komisjoni ees, selgitades uurimust ja vastates küsimustele. GLOBE programmi konkurss lõppes aga uurimistööde konverentsiga, kus Mikul tuli samuti oma töö ette kanda.
Miku uurimustöö eesmärgiks oli õppida mõõtma vee karedust ja uurida, kui kare on Jõgeva vesi. Ta püüdis välja selgitada, kas vee karedus sõltub vee võtmise kohast Jõgeval. Kuna Jõgeva asub lubjakivirikkal pinnal, siis püstitas ta hüpoteesi, et Jõgeva linna veehaarde 200 m sügavustes puurkaevudest tulev tsentraalse veevärgi vesi on karedam kui ?ahtkaevude ja Pedja jõe vesi.
Mikk uuris järgmisi proove: Jõgeva Ühisgümnaasiumi kraanivett (linna veehaare), Mustvee mnt elamu vett (Mustvee mnt pumbajaam), ühe ?ahtkaevu ja Pedja jõe vett. Vee kareduse määramiseks kasutas ta tiitrimist.
Uurimuse tulemusena leidis kinnitust hüpotees, et puurkaevude vesi on karedam kui ?ahtkaevude ja Pedja jõe vesi. Mõõtmistest selgus, et Jõgeva põhjavesi on kare ning Pedja jõe vesi mõõdukalt kare. Kõige karedamaks osutus 30 m sügavuse Mustvee mnt puurkaevu vesi (3,9 mmol/L ehk 22 odh). Kareduselt järgmine on Jõgeva tsentraalse veevärgi vesi (3,3 mmol/L ehk 18,5 odh). Nagu hüpoteesis eeldati, oligi ?ahtkaevu vesi pehmem (3,0 mmol/L ehk 17 odh) kui veevärgi vesi. Kõige pehmem on Pedja jõe vesi (2,9 mmol/L ehk 16,3 odh). Toodud numbrid iseloomustavad üldkaredust. Tegelikult määrati kõigis proovides eraldi ka mööduv ehk karbonaatne karedus, mis on vee kuumutamisel katlakivi otsene tekitaja. Selgus, et Jõgeva vees on mööduval karedusel väga suur osa: pumbajaamade vee karedusest moodustab see 94 ? 98%, ?ahtkaevude ja Pedja vees mõnevõrra väiksema osa (~92%).
Kuna Jõgeva vesi on kare, siis tuleb sellega arvestada ka vee tarbimisel. Koduses majapidamises on see oluline pesu pesemisel pulbri ja veepehmendi doseerimisel. Tavaliselt on nende pakenditel kirjas, et alates 18 ? 20 odh tuleb vahendi kogust umbes Œ võrra suurendada. Koduste veekuumutusseadmete (elektrikannud, veeboilerid jms) kasutusea pikendamiseks ja energia säästmiseks tuleb neid korrapäraselt katlakivist puhastada. Soovitav on kasutada katlakivi teket vähendavaid seadmeid.
Vastavalt riiklikule õppekavale peavad gümnaasiumilõpetajad oskama koostada ja esitleda uurimistööd. Jõgeva Ühisgümnaasiumis teevad juba kolmandat aastat kõik 11. klassi õpilased üleminekueksami asemel uurimistöö. Uurimuse läbiviimine õpetab kasutama erinevaid allikaid, analüüsima andmeid ja tegema järeldusi, arendab eneseväljendusoskust ning on tõhusaks ettevalmistuseks kõrgkoolis õppimiseks. Kui uurimistöö eeldab praktiliste katsete läbiviimist, siis lisanduvad ka laboritöö oskused.
NEEME KATT,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja
