Jõgeva investeerib tänavu neli protsenti kogu tulust

Tänavu ainult paari protsendi võrra mullusest väiksemas Jõgeva linna eelarves on investeeringuteks ette nähtud vaid neli protsenti kogu tulust, kuigi linn sooviks investeerida umbes kümme protsenti. Kitsad ajad seda esialgu ei võimalda, märkis Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Jõgeva linn oli esimene omavalitsus Jõgevamaal, kus tänavune eelarve juba kinnitatud. Miks Jõgeva juba detsembris oma järgmise aasta rahaasjad kindlaks määrab, kui aega oleks uue aasta märtsi lõpuni?

Väikelinnadel pole kunagi olnudki taolist eesmärki, et veel lahkuva aastanumbri sees eelarve vastu võtta. Jõgeva linn on juba viis aastat eesmärgiks seadnud võtta eelarve vana aasta sees vastu. Meil öeldakse küll, et kõik käib kiirustades ja aruteluks jääb vähe aega.

2012. aasta eelarvet näiteks hakkame juba tänavu aprillis tegema, siis ei ole enam nii suurt kiirustamise momenti juures. Põhiline on, et inimesed aasta alguses teaksid, millise eelarvega nad tööle hakkavad. 

Jõgeva linna 2010. aasta eelarve kahanes 2009. aastaga võrreldes pea kolmandiku ehk 30 protsenti. Kui palju tuli tänavune number mullusest väiksem?

Täpselt ühe protsendi võrra. Kui esitasime, siis oli veel kaks protsenti väiksem, kuid lisasime miljoni krooni suuruse stabiliseerimisreservi, mis on mõeldud just meie asutuste ja valdkondade eelarvete kulude katmiseks juhul, kui nad lähevad prognoosist välja. Ehk kui näiteks kütte- ja energiakulud suurenevad või tulevad lisatööd, nagu praegu on lumelükkamine.

Miljon on meie väikese linna jaoks suur raha ja aasta 2010 näitas, et reserve on vaja. 

Kui suureks plaanite tänavust tulumaksulaekumist?

Tänavu plaanime tulumaksu laekumiseks 31 miljonit krooni, oleme küllalt konservatiivsed, sest maksumaksjate arv kahaneb ja me ei saa endale suuremat numbrit kuidagi plaanida. Pigem ikka mõistlikult.

Tegemist saab olema tõsise pingutusega. Keegi pole taolise eelarvega rahul ja ega me ise ka rahul ole, aga peame meeles pidama, mis ajas elame.

Kõige suurem mure on, kust leida uusi tulusid. Positiivseks võib pidada, et tulumaksuprognoos, mille 2010. aasta algul tegime – 30,5 miljonit krooni – laekus kenasti. Ja isegi 1,1 miljonit rohkem. Selles mõttes on reserv olemas. 

Kui palju on lumelükkamiseks juba raha kulunud ja kui palju veel on plaanitud kulutada, sest taevaluugid pole kohe kuidagi kinni läinud ja uus tuisk on jälle tulekul?

Praegu oleme saanud hakkama lepingute mahu piires oleva summaga, mis on 36 430 eurot, jaanuaris kasutame ära riigilt saadud 62 900 krooni ja vajadusel lisame reservist juurde. See summa riigilt on küll pisku, aga abiks ikkagi. Minu nägemus on küll, et pigem sõita ettevaatlikult ja varuda aega. Ei tahaks palju lisaraha kulutada sellele, mis nagunii ära sulab. Samas peab teehooldaja lepingu järgi teed puhtad ja sõidetavad hoidma. Pigem on lisaraha vaja lumeveoks. Selle nädala jooksul selgub, kui palju linn peab lisaraha eraldama. 

Ristmikel on mõnes kohas sellised hanged, et midagi ei ole näha, pead nina autost välja pistma. See on üsna ohtlik, kui peateel liikujatele pidevalt kõrvalteelt ette sõidetakse.

Ohumärgid on päris suured, inimesed ei ole ikka veel arvestanud sellega, et lumevalli tagant võib keegi tulla. Ristmikelt tuleb lumi ära koristada, need kulutused tuleb teha. 

Kas ranitsa- ja sünnitoetus jäid ka tänavu alles?

Sünnitoetus on 5000 krooni, mis makstakse välja kahes osas: pool sünniaasta esimesel poolel ja teine pool pärast lapse aastaseks saamist. 2010. aastal on Jõgeva linnas sündinud mullusega võrreldes üheksa last rohkem. Oleme õnnelikud selle üle, et noored pered on valinud oma kodulinnaks Jõgeva.

Kooliminevate laste arv aga on vähenenud ja midagi pole parata.

Meiegi soovime, et mõlemad lapsevanemad oleksid Jõgeva linna sisse kirjutatud. Ootame Riigikohtu lahendit, sest Tallinn on soovinud sama ja õiguskantsler on kaevanud linna otsuse Riigikohtusse.

1500-kroonine ranitsatoetus on samuti olemas. Ja alles on ka rahalised vahendid matusetoetuseks. Kui inimene soovi avaldab, siis ta linnalt toetuse ka saab. Matusetoetus on mõeldud neile, kes abi vajavad. 

Jõgeva vald kaotas koduomanikele maamaksu. Kas linn pole sama plaaninud?

Jõgeva linn on oma pindalalt Eestis üks väiksemaid omavalitsusi, meie maamaksu osa on väga väike, ulatudes eelarves vaid 430 000 kroonini. Praegu on maamaksust vabastatud pensionärid 1000 ruutmeetri ulatuses ja represseeritud. 

Milline on Jõgeva linnas kõige suurem spordiüritus aastal 2011?

Kergejõustiku Kuldliiga esimene etapp linnapäevade raames maikuu viimasel nädalal. 

Kas Jõgeva linn toetab jätkuvalt Tähe spordiklubi?

Toetab ikka. Valdkondade alaeelarved on veel kinnitamata. Mulle teadaolevalt on summat seoses  eelarve üldise vähendamisega pisut vähendatud, kuid sooviks ressursse taastada esimesel võimalusel. Üldised numbrid on kinnitatud, alaeelarved tulevad veel kinnitamisele. Lõplikku numbrit ma öelda ei saa, kuid spordikomisjon on oma ettepanekud teinud. 

Jõgeva linnas on tänavu palju kultuurisündmusi – Alo Mattiiseni 50., Betti Alveri 105. sünniaastapäev, esimene naiste tantsupidu, 20. Jõgevatreff, meeskoor Mehis saab 35 aastaseks, kultuurikeskusel on 50. aastapäev.

Iga viie aasta tagant on kultuurivaldkonnas juubeliüritused ja need on sattunud ühele aastale. Vaatamata kitsale ajale, kavatseme neid kõiki väärikalt tähistada, sest kultuuris peitub elujõud. 

Kuhu peaksid Jõgevale kergliiklusteed tulema?

Plaan on ühendada olemasolevad rattateed keskuste ja koolidega, luua ühendusteed  Jõgeva valla asulatega. Teed on vajalikud ka koolide juurde. Kergliiklusteede kava veel valmis pole, aga oleme lootnud projektitoetusele, milles Jõgeva maakond koostab ühise rattateedevõrgustiku kava. Praegu pole veel vastust tulnud, kas seda projekti ka rahastatakse. Kuid linn soovib esimeses etapis rajada kergteed Piibe maanteelt mööda Aia tänavat polikliinikuni,  Ühisgümnaasiumi ja Gümnaasiumi juurde. Need tööd soovime 2011. aastal ära teha.  Samuti oleks koolide juurde vaja rattahoidlaid.

Koos Rohu tänava renoveerimisega tahame Jaama tänava kaudu saada järgmised kergteed koolide juurde ja ühenduse Jõgeva alevikuga.

Jõgeva linn on esitanud ka projekti Toominga tänava pikenduse peale Turu tänava lõpust Piibe maanteeni, nii et sinna äärde on samuti kergeteed plaanitud. Seega tekiks ring ümber linna.

Oleme koos vallaga arutanud ka seda, et kui läheb Piibe maantee rekonstrueerimiseks Õunalt Vägevani, siis võiks ka sinnakanti tekkida kergliiklustee. Nii saaksid Kurista ja Vaimastvere inimesed samuti võimaluse jalgrattaga ohutult Jõgevale tulla. Kõige suurem unistus on muidugi Jõgeva linna ühendamine Kuremaaga, kus asuvad terviserajad, ning tulevikus ka Laiusega. Millal need tööd võiksid alata, ei oska praegu öelda, sõltub kindlasti läbirääkimistest Jõgeva vallaga. 

Jõgeva linnal on oma puhkeala Pedja jõe ääres. Selle kordategemisest on juba väga kaua räägitud.

Jõgeva linn tahaks korda teha Pedja jõe kaldad kahe silla vahel. Tänavuses linnaeelarves on sees Pedja jõe äärse detailplaneeringu algatamine ja koostamine, raha on olemas, et planeering ära teha ja järgnevatel aastatel hakata järk-järgult välja ehitama.

Jõgeva linnas on väga palju asju, millest on juba kümme aastat räägitud. Valmis on saanud bussijaam ja avalik tualett. Räägitud on Pedja jõe äärsest puhkealast, Aia 34 hoonest, Toominga tänava pikendusest. Projektid peaksid riiulis valmis olema, et programmide avanemisel jõuaks taotlused esitada.  Kui valmis projekti kohe võtta ei ole, siis raha ei saa. Meie pole jõudnud väga palju projekte riiulisse valmis teha, sest  need aeguvad. 

Riigigümnaasiumi loomisest Jõgevale on palju räägitud. On siin tänavu tulemas ka arenguid?

Hariduse töörühm on volikogule ettepaneku teinud, et Jõgevale tuleks riigigümnaasium ja üks põhikool. Jõgeva linnavolikogu peaks teemat arutama nii jaanuari kui ka veebruarikuu istungitel. Reaalne on, et aastal 2013. need mõlemad ka töötaksid. Kõik on volikogu kätes. 

Kui palju on 2011. aasta linnaeelarvest eraldatud vee- ja kanalisatsioonitöödeks? Millal meil trassid remonditud saavad?

Tööd jätkuvad osaühingu Jõgeva Veevärk kaudu. Osaühing on ise laenu võtnud, linn pole veel panustanud, kuid on taganud, et osaleb projektis 2013. aastal 3,2 miljoni krooni ehk 204 517 euroga. Enamik toetusest on saadud Euroopa Liidu struktuurifondidest. Etapp, mis praegu käib, peaks lõppema augustikuus. Meile on tulnud mitteametlik teade, et saame veel investeerida  25-26  miljonit krooni, olenevalt juba siis hanke maksumusest.  Kaevetööd jätkuvad 2013. aastani. 

Mida lisarahaga korda saab teha?

Saame veel paljudes kohtades trasse uuendada, uued lõigud tulevad äärelinnadesse, praegu toimetatakse ju tegelikult peamiselt kesklinnas. Vilistamist ja põristamist tuleb veel omajagu, samuti tuleb üle elada mitmeid tänavate sulgemisi. 

Jõgeva linn on soovinud juba pikemat aega investeerida oma eelarvest kümme protsenti. Kui palju tänavu investeeringuteks raha kulub?

Tänavu suudame investeerida ainult neli protsenti ehk 3,88 miljonit krooni, lähim eesmärk on ikka kümne protsendi peale jõuda. Linn peab investeerima, et loodud väärtusi  hoida ja juurde luua. 

Kust ikkagi oleks veel võimalik kokku tõmmata?

Struktuure tuleb ühendada. Rahvast jääb vähemaks, õpilasi on vähem, need ongi kokkuhoiu kohad. Tuleb efektiivsemalt ja otstarbekamalt majandada. Lisaks kokkuhoiule tuleb pidevalt mõelda lisatulude leidmisele. Toetada ettevõtluse arengut, et tekiksid töökohad, mille kaudu luuakse lisaväärtust ja maksutulu.

Väga tihti öeldakse, et mittetulundussektorile pole vaja raha anda, see on üks kokkuhoiu kohti. Ma ei ole sellega nõus. Kui inimesed tahavad kohapeal ühendusi luua, elanikele teenuseid pakkuda ja toimetavad vabatahtlikult, siis omaosaluse peab maksma ka linn. 

Kui kaugele kavatsete tänavu jõuda lasteaia Karikakar uue hoonega?

1. oktoobrist peaks kopa maasse lööma. Vana maja hakatakse lammutama ja uut ehitama. Lasteaiad tuleb selleks ajaks ühendada. Üritame Rohutirtsu baasil hakkama saada. 

Estakaadi tänav peaks ka tänavu korda saama. Seda on juba mitu aastat edasi lükatud. Miks?

Olerex plaanib ka oma tankla sel aastal välja ehitada ja sügiseks lõpetada, siis teeksime neid töid ühiselt. 2010 aastal plaanitud raha kulus aga lasteaia Rohutirts ehituse kallinemisest tulenevalt omaosaluse katteks. 

Ka kohtu- ja politseihoone võiks kerkida, aga üks hange teise järel kukub ju läbi.

Loodame, et läbirääkimiste käigus ikkagi õnnestub Riigi Kinnisvara AS-il ehitajaga kokkulepe saavutada. Linn on sellest huvitatud, et säiliksid töökohad, paraneksid töötingimused ja korrastuks kesklinn, millega kaasneks ka Suure ja Pargi tänava äärsete  kõnniteede ning parkimiskohtade ehitus ja renoveerimine kuni Kesk tänavani. Uusi parkimiskohti on väga vaja. 

Selveri laiendus annaks ka uusi parkimiskohti?

Selveri laiendajad on soovinud, et  selles piirkonnas oleksid Kesk tänava ääres parkimiskohad ja samuti Sauna tänava poolses osas. Lisaks on linn Sauna ja Aia tänavale uusi  parkimiskohti varasemalt ehitanud. Kui kõik projektid, mis praegu plaanis, ka realiseeruvad, siis ei tohiks parkimisega Jõgeval enam muret olla. Kaugemas tulevikus peaks raudteeäärse ala ka korda saama, need võimaldavad samuti uusi parkimiskohti ehitada. 

Jõgeva linn tahab ära müüa Suur 24 maja, mis on juba mitmeid aastaid plaanis olnud.

Hind on olnud utoopiline. Nüüd on hind 1 miljon ja 480 000 krooni, usun, et see on mõistlik. Suur maja vajab küll investeeringuid. Selle maja müügist saadava raha eest saab korrastada Estakaadi tänava. 

Jõgeva Vee aktsiatest pole te ju samuti lahti saanud?

Jõgeva linn pole oma aktsiatest lahti saanud, küll aga on vahetanud kaasomanikku osakud. Jõgeva Veevärk ostis need ära. Seega on linn sada protsenti nende osakute omanik ja võimalus on Jõgeva Vee varad  ühendada Jõgeva Veevärgiga. Viimane saab endale varalist täiendust ning mittevajaliku vara müüa. 

Jõgeva linna 2011. aasta eelarve

*Tulud 89 759 294 krooni ehk 5 736 664,45 eurot

*Kulud 89 759 294 krooni ehk 5 736 664,45 eurot

*Olulisemad investeeringud:

 Estakaadi tänava kui bussijaama juurde viiva tee väljaehitamine 1,2 miljonit krooni

*Kergliiklusteede ehitamine 500 000 krooni

*Alo klaveriklassi rajamine Jõgeva Muusikakooli 300 000 krooni

*Lasteaia Karikakar uue hoone ehitamise alustamine 1 500 000  krooni

*Investeeringute katteks võib linnavalitsus võtta 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 euro suuruse laenu

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus