Samuti nõustavad soovi korral patsienti füsioterapeut, sotsiaaltöötaja, psühholoog, dietoloog ja logopeed. Rehabilitatsiooniteenus on mõeldud puuetega inimestele, soodustamaks nende toimtulekut, sotsiaalset integratsiooni ning töötamist või tööle asumist. Et rehabilitatsiooniteenust saada, peab inimesel olema määratud puue või töövõimekaotus vähemalt 40 protsenti.
Plaani saab viie päevaga
Rehabilitatsiooniteenuseid osutatakse Jõgeva haiglas igas vanuses puuetega inimestele rehabiliatsiooniplaani alusel. Inimesel peab olema suunamiskiri rehabilitatsiooniplaani alusel rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.
Samuti osutab haigla 800 krooni eest rehabilitatsiooniteenust puuetega inimestele, kel plaan puudub. Selleks peab olema isikul pensioniametist küsitud garantiikiri. Ööbimine on inimesele Jõgeva haiglas tasuta.
Jõgeva haiglas tegutseb 5-liikmeline rehabilitatsioonikomisjon, kuhu kuuluvad arst, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut ja füsioterapeut. Laste plaanide koostamise juures osaleb lisaks veel eripedagoog.
Rehabilitatsiooniplaan koostatakse viie kalendripäeva jooksul, mil isik viibib haiglas. Rehabilitatsiooniplaani koostamisele tulles peab isikul olema suunamiskiri, mille väljastab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) või Arstliku Ekspertiisi Komisjon (VEK). Suunamiskirjale lisatakse rehabilitatsiooniasutuste nimekiri koos kontaktandmetega.
Alates suunamiskirja saamisest on isikul kohustus võtta ühendust rehabilitatsiooniasutusega 21 kalendripäeva jooksul (helistada ja end registreerida). Selle tähtaja möödumisel on vajalik uus suunamiskiri.
Rehabilitatsiooniasutusse registreerimisel jätab isik sinna oma andmed. Järjekorra saabudes võtab Jõgeva haigla inimesega ise ühendust ning lepib kokku rehabilitatsiooniplaani koostamise konkreetse kuupäeva.
Rehabilitatsiooniplaani alusel on isikul õigus taotleda kolme nädala ulatuses 3000 krooni eest rehabilitatsiooniteenust. Selleks pöördub ta elukohajärgsesse pensioniametisse, kus täidab vastava taotluse.
Seejärel saadetakse inimesele koju suunamiskiri. Nüüd võtab inimene ühendust just talle sobiva rehabilitatsiooniasutusega, ning registreerib end teenuse saamiseks. Seejuures peaks ta teadma, et suunamiskiri kehtib vaid kolm kuud. Järjekorrad on Jõgeval lühikesed, teenuse peaks patsient saama paari-kolme nädalaga.
4000 krooni eest teenust aastas
Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks on puuetega inimestel mitu võimalust. Esmakordsel puude taotlemisel tuleb kõigepealt pöörduda oma perearsti poole, kes vormistab vajalikud dokumendid ning saadab need Arstliku Ekspertiisi Komisjoni (VEK), kus tehakse otsus puude määramise kohta. Sel juhul kui ekspertiisi komisjon leiab, et info puude määramiseks ei ole piisav, väljastatakse isikule suunamiskiri rehabilitatsiooniasutusse isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
Rehabilitatsiooniteenust saama saadab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ka siis, kui inimene läheb oma puuet pikendama (korduv arstlik ekspertiis) ja amet leiab, et rehabiliteerimine oleks vajalik kas töövõime parandamiseks või iseseisva toimetuleku taastamiseks.
Nii esmakordsel puude taotlemisel kui ka puude pikendamisel ei pruugi Sotsiaalkindlustusamet suunata inimest rehabilitatsiooniteenust saama. Sel juhul peab isik seda ise taotlema, sest kõigil puuetega inimestel on õigus rehabilitatsiooniteenust taotleda.
Inimesel, kelle puue on määratud ja kes soovib rehabilitatsioniteenust, peaks pöörduma elukohajärgsesse pensioniametisse, kus täidetakse taotlus. Arstliku Ekspertiisi Komisjon otsustab taotluse teinud inimese vajadustest lähtuvalt, kas talle väljastatakse suunamiskiri või mitte.
Praegu on ühel inimesel õigus saada riigieelarvest rahastatavat rehabilitatsiooniteenust ühe aasta jooksul 4000 krooni ulatuses, millest 1000 krooni ulatuses koostatakse isikule ühe nädala jooksul rehabilitatsiooniplaan. Ülejäänud 3000 krooni eest on isikul õigus saada rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid. Kõigil juhtudel tuleb esmalt koostada rehabilitatsiooniplaan, kuna plaan on teenuse üks osa. Plaani koostamise hinna on kindlaks määranud Sotsiaalkindlustusamet.
Plaani koostamise järjekorrad ulatuvad Jõgeval kuni kahe kuuni. Laste rehabilitatsiooniplaani saab märksa kiiremini.
Lisaks on kõigil puuetega inimestel vanuses 16-65 aastat, kellel ei ole rehabilitatsiooniplaani, õigus saada 800 krooni eest aastas rehabilitatsiooniteenust. Selleks tuleb pöörduda pensioniametisse ja küsida sealt garantiikiri ning pöörduda rehabilitatsiooniasutusse teenuse saamiseks. Sel juhul on inimese enda osalus antud summast 5 protsenti.
SA Jõgeva Haigla on rehabilitatsiooniteenuse osutamisega tegelenud alates 2003. aastast, mil hakati tegema rehabilitatsiooniplaane ning osutama rehabilitatsiooniteenuseid. Jõgeval tehti mullu 118 rehabilitatsiooniplaani ja teenust osutati 21 inimesele.
PIRET PIHKANEN,
Jõgeva haigla sotsiaaltöötaja