Eile avati Jõgeva alevikus pidulikult Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks.
Avamisel kõnelenud ETKI direktor Andre Veskioja tänas kõiki koostööpartnerid, nii põllumajandustootjaid kui teadusasutusi ning teisi ametkondi. Ta meenutas tänukõnes tänavust suve, kus tema poole pöördus Oskar Lutsu „Talve” põhjal mängufilmi väntav võttemeeskond sooviga kasutada võttepaigana instituudi territooriumi.
„Me kõik oleme näinud filmi „Kevade „ ja „Suvi”, mida meediakanalites igal aastal näidatakse,” sõnas asutuse juht. „Olen näinud ka „Sügist”. Aga kui mõelda nende filmide sisule, siis on ju läbivateks teemadeks Tootsi ja Kiire naisevõtt ning teiseks soov hakata talupidajaks, tänases mõttes põllumajandustootjaks. Tootsi eelis oli, et ta oli käinud Venemaal õppimas, Kiirel oli soov seda sama teha, kuid see ei õnnestunud. Eesti Taimekasvatuse Instituudil on eriline oskus teha Eestis teadust meie oma põllumajandusettevõtja soovist ja praktikast lähtuvalt. Teeme seda nii põllul kui laboris. Teised koostööpartnerid teevad seda peamiselt laboris, vähem põllul. Meie tehtud teaduse kõige suurem väljund on tootja, aga kui ei ole edukat põllumajandustootjat, pole ka meid.”
Veskioja leidis, et erinevalt paljudest teistest teadusasutustest, kus tulemus annab end aastaid oodata, on instituudi töötajatel võimalus tulemust kohe näha. Sordiaretajad näevad kohe, kuidas uued sordid Eesti põldudel kasvavad. Uued kliimatingimused aga panevad instituudi ka uute valikute ette. Aretada tuleb taimi, mille kasvatamist polnud 10–20 aastat tagasi võimalik ette näha. Nii tuleb direktori sõnul tegeleda näiteks bataadi, kikerherne ja veel paljude teiste taimede kasvatusega.
„Me liigume edasi, kliima muutub, tingimused muutuvad ja me ei tea, mida me saame ja peame aastate pärast kasvatama,” ütles Veskioja. „Täna avatud maja on esimene samm selle jaoks, et meil oleks suutlikkus ja võimekus seda teha. Siia tulevad tingimused, mida pole tarvis häbeneda kusagil. Endiselt kehtib see tõde, et teadusesse pandud üks euro toob seitse tagasi.”
Eesti Taimekasvatuse Instituudi arendusosakonna juhataja Arne Raidvere sõnul on uues aretuskeskuses tehtud suur hüpe 21. sajandisse. „Oleme soetanud uued teravilja käitlusseadmed. Lisandunud on optiline sorteer, mis tunneb värvi ja suudab seemneid kuju järgi eristada, varem oli see kuudepikkune käsitöö. Oleme suutnud oma analüüsivõimekust kohati kuus korda suurendada ja automatiseerida,“ sõnas Raidvere.
Kogu uue aretuskeskuse loomisprotsessis, planeerimisest kuni valmimiseni osalenud ETKI haldusosakonna juhataja Ilmar Tupits ütles, et maja teostus võttis kokku kolm aastat ja tema karjääri jooksul mahub keskuse valmimine tippsündmuste hulka instituudi ajaloos. „ Töö oli sisukas ja tulemuslik. Ma arvan, et maja valmimine ideest teostuseni on protsess ja erilisi momente on välja tuua väga raske,” sõnas Tupits. „Suurim emotsioon oli siis, kui maja päriselt valmima hakkas. Kui sarikad püsti, siis sai selgeks, et asjad on paigas. Usku oli vähestel. Kuna aga võtsime seda ehitust väga tõsiselt ja püüdsime lõpuni viia, siis tekkis uskujaid järjest juurde. Kui 120 000 eurot oli projekteerimisraha olemas, siis mõisteti, et on pandud midagi olulist liikuma.”
Teravilja aretuskeskuse kogumaksumus koos sisustusega oli 3,1 miljonit eurot, millest ehitustööd moodustasid 1,8 miljonit eurot. Teraviljade aretuskeskuse projekteerija oli BOA OÜ, ehitajad Riigi Kinnisvara AS, Ehitustrust AS ja OÜ Tallinna Ehitustrust. Aretuskeskuse nurgakivi asetati paika 22. veebruaril, sarikapidu toimus 10. mail. Keskuse õuealale paigutatakse Fred Truusi ja Rainer Kaasik-Aaslavi skulptuur „Tera“.
Instituudi direktor Andre Veskioja leiab, et hoone valmimine on alles suure töö algus ja lõpust ei saa rääkida. „Ma loodan, et järgmise viie aasta jooksul on valmimas vähemalt kolm uut hoonet.”
INDREK SARAPUU
