Küllap olete juba näinud närvilisi perenaisi, kes suhkrut, plastkarpe, purke ja kaasi või muid marjade säilitamiseks mõeldud atribuute varuvad.
Kõrged toidukraami hinnad on teinud oma töö ja selle asemel, et poest kalli raha eest õunu, aprikoose või banaane osta, pakuvad pereemad oma aia saadusi. Mõne aja pärast tühjeneb ka lauale jäetud tikri- või sõstrakauss, veelgi suurem menu on vaarikatel.
Viimaseid tänavu jätkub, sest pehme talv oli taimedele väga soodne. Kui suvine vihmaperiood rikkus korraliku maasikasaagi, siis vaarikasaaki kehv suvitusilm kihva keerata ei jõudnud.
Kel oma koduaias vaarikaid pole, leiab kraavipervelt metsvaarikaid. Neidki tasub talveks varuda kas siis moosiks või mahlaks tehtuna.
Mustikatega on nii, et mõnel pool neid jätkub ja mõnel pool olevat üsna vähe. Kes otsib, see leiab. Ja oma pere jaoks korjab metsas jalutades ikka midagi.
Õnneks pole viimased viisteist-kakskümmend aastat meid veel nii ära rikkunud, et enam moosi või mahla teha ei oska. Paljudes peredes on kapisügavustesse peidetud pressid ja aurutajad juba välja otsitud ja töölegi pandud. Kerkivad toidukaupade hinnad sunnivad jälle kaaluma oma sõstardest mahla tegemist või suveõunte mahlapressi saatmist.
Jõudu perenaistele ja uusi nutikaid ideid vitamiinirikaste koduaiasaaduste säilitamiseks!
26. juuli 2008
