Praegune SK Noorus-96 juhatuse esimees Igor Orlov treenis paarkümmend aastat tagasi Jõgeva laste ja noorte spordikoolis hoopis jäähokimängijaid. Ja väga edukalt. Suvel, tõsi küll, mängiti ka siis jalgpalli. Kui spordikool muutunud oludes tegevuse lõpetas, kolisid treeningurühmad pioneeride maja järglase, laste- ja noortekeskuse tiiva alla. Ümber sai peatselt aga sellegi asutuse aeg ja ei jäänud üle muud kui iseseisev spordiklubi moodustada. Nimeks taheti võtta Noorus, aga kuna sellise nimega spordiühing oli juba registris olemas, lisati asutamisaastat tähistav arv 96. “Klubi asutamisel tulid mulle appi mu kunagised esimesed õpilased Argo Kungla, Mikk Paaksi, Janno Pärn, Ivar Sander, Alon Pärlin, Alar Tooming, Andrei Fjodorov jt.” Need praegu kolmekümne ringis noored mehed esinesid omal ajal Eesti juunioride jäähokikoondise ridades Euroopa ja maailma meistrivõistlustel ning võitsid medaleid Eesti meistrivõistlustelt. Praegugi mängib enamik neist erinevates Eesti jäähoki-, jalgpalli- ja saalihokiklubides. Meie klubis on nad auliikme staatuses.” Klubil on olemas ka hea ristiema: linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots. Tema aitas klubi asutamiseks vajalikud dokumendid koostada ja selgitas raamatupidamise põhitõdesid. Rahalist toetust on klubi Noorus-96 saanud kõige rohkem Jõgeva linnavalitsuselt, aga ka Jõgeva valla- ja maavalitsuselt, spordiliidult Kalju ning ASidelt Memphis, Pamako Betoon ja Eksar-Transoil. Klubi juhatusse kuuluvad peale Orlovi veel Rein Kaste ja Guido Põldkivi. Jalgpall jäi peale Kuigi hokimeeste initsiatiivil asutatud, kujunes Noorus-96 juba teisel tegevusaastal puhtalt jalgpalliklubiks. Ühest küljest takistas jäähoki harrastamist tasemel treeningutingimuste, eriti tehisjää puudumine. Teisest küljest olid uued poisid, kes treeningurühmadesse tulid, rohkem huvitatud just jalgpallist. Kohtigi, kus jalgpalli mängida, oli piisavalt: kahe Jõgeva kooli ja Jõgeva aleviku staadionid ning talvel Virtus. Ka jalgpalli mängida tahtjatest pole kunagi puudust olnud. “Eks see ole kaua ühes paigas tegutsenud treeneri eelis, et lapsed tuuakse sulle ilma erilise reklaamita trenni,” ütles Igor Orlov. “Praeguste trennipoiste isade hulgas on ju juba mu endisi õpilasigi.” SK Noorus-96 vanemas rühmas treenib praegu paarkümmend aastatel 1991-1993 sündinud poissi, nooremas rühmas umbes veerandsada aastatel 1994-1997 sündinud poissi. Vanema rühma poisid olid D-vanuseklassi kuuludes Eesti noorte meistrivõistlustel oma alagrupi võitjad, hiljem kolmanda liiga võitjad ja tänavu said teises liigas kolmanda koha. Orlov ei salga, et mõnelegi vanema rühma poisile on Eesti noortekoondise treenerid juba silma heitnud. Noorema rühma poisid mängivad Eesti meistrivõistlustel ühes võistkonnas Põltsamaa klubi Tervis poistega. Kahe klubi ühendvõistkond sai tänavu D2 vanuseklassis viienda koha. Noorus-96 treeningurühmade poisid on enamasti pärit Jõgeva linnast ja vallast. “Laiuse ja Vaimastvere on sellised kohad, kust meile alati mängijaid on tulnud,” ütles Igor Orlov. “Küllap on need lihtsalt sellised spordilembesed kandid, kus lapsevanemad sporti väärtustada oskavad ja ei pea paljuks lapsi oma autoga trenni sõidutada. Trennis käiakse ka Puurmani valda jäävast Sadukülast.” Huvi tõusnud Jalgpallihuvi on Eestis Orlovi sõnul viimase kümne aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Riigi noorte meistrivõistlustel osaleb eri vanuseklassides kokku umbes 10 000 jalgpallurit. Konkurentsis püsida aitab see, et oma maakonnaski toimuvad meistrivõistlused kõigis vanuseklassides. Tänu sellele, et noori treenib maakonnas kolm jalgpalliklubi ? peale Noorus-96 ja Põltsamaa Tervise ka Põltsamaa Sport ?, noortemeeskondi jätkub. Hea koostöö pole Noorus-96-l kujunenud mitte ainult teiste jalgpalliklubidega, vaid ka Jõgeva raskejõustikuklubiga Ramm ja saalihokiklubiga Tähe, kes samuti Virtuses treenivad, samuti Jõgeva Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumiga ning Laiuse ja Vaimastvere Põhikooliga, koolijuhtide Taisto Liivandi, Arvo Sakjase ja Väino Lingiga ning spordipedagoogide Viktor Nõmme, Rainer Võsaste ja Valdeko Vadiga. Kui nõukogude ajal mängisid Eestis jalgpalli põhiliselt venelased ja eestlasi peeti juba oma rahvuslike iseärasuste poolest sel alal perspektiivituteks, siis viimasel ajal on jalgpallis jäme ots just põlisrahvuse kätte läinud. “Jalgpallis ei piisa tegelikult kaugeltki tulisest temperamendist ja toorest jõust,” ütles Igor Orlov, kelle enda soontes voolab nii eesti, vene, poola kui ka saksa verd. “Jäähokis, kus rünnakuvõimalusi tuleb ridamisi, ehk küll. Jalgpallis on aga iga rünnak kulla kaaluga ning tuleb kainet mõistust säilitades lõpule viia. Nii et pigem tuleb põhjamaine tasakaalukus jalgpalli mängides kasuks. Iseasi, et eestlasi on arvult vähe ja mängijate valik seetõttu kesine.” SK Noorus-96 sünnipäevapeole, mis algab Virtuses pühapäeval kell 15, on peale kutse saanute oodatud ka teised, kes end klubi sõbraks peavad.
RIINA MÄGI
13.10.2006
blog comments powered by Disqus
