Möödunud reedel Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli saalis peetud Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha” võitis Viljandi kesklinna kooli kaheksanda klassi õpilane Kirke Katariina Siimso.
i
Nii tema kui ka konkursil osalenud Kristen Kiis Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumist, Kristjan Pint Jõgeva põhikoolist, Maria-Alvine Kruus Torma põhikoolist, Roomet Teppan Laiuse põhikoolist, Siim-Sander Lõoke Jõgevamaa gümnaasiumist ja Raul Uus Tartu kutsehariduskeskusest toonitasid oma kõnedes isamaa-armastuse ning emakeele ja rahvuskultuuri hoidmise olulisust Eesti riigi püsimajäämisel ja edendamisel.
Noored pole hariduse ja kultuuriväärtuste vastu ükskõiksed
Traditsiooniks kujunenud kultuuri- ja haridussündmuse juhatasid sisse selle peakorraldaja, Torma põhikooli õppealajuhataja Endla Viesemann ja direktor Toomas Aavasalu. Torma vallavanem Triin Pärsim märkis, et seitsme kooliõpilase tulek kõnekonkursile tõestab, et noored pole hariduse ja kultuuriväärtuste vastu ükskõiksed, nagu mõnikord arvatakse.
Žüriis hindasid kõnede sisukust ja esitamislaadi kõnevõistluse idee algataja, toonane Torma vallavanem ja praegune vallavolikogu liige Riina Kull, Torma põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili, Kurgjal asuva Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa, Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna kultuuritöö peaspetsialist Tiina Tegelmann ja 2012. aastal kõnevõistluse võitnud Torma põhikooli vilistlane Malle-Mari Läänesaar, kes praegu õpib Tartu kunstigümnaasiumis.
Võistlejad esitasid koostöös juhendajatega välja valitud katkendi Carl Robert Jakobsoni “Kolmest Isamaakõnest” ja omaloomingulise kõne teemal “Eesti elab”.
Viljandist soovis võistlema tulla palju õpilasi
“Kindlasti ei taha ma väita, et tänapäeva noored kuidagi tuimemad või kodumaa suhtes ükskõiksemad oleksid,” ütles Kirke Katariina Siimso, kes võrdles eakaaslasi inimestega vanematest põlvkondadest. “Olen täiesti veendunud, et kui tekiks samasugune olukord nagu 1918. aastal, läheksid ka praegused noored mehed oma isamaad kaitsma ja mõnedki teeksid seda oma elu hinnaga,” toonitas ta.
Kirke Katariina Siimso nimetas mitmeid saavutusi, mille üle Eestil on põhjust uhke olla. Ta tõi näiteks eestlaste leiutatud Skype, meie maal igal pool kättesaadava wifi leviala ning laulu- ja tantsupeod.
“Viljandi kesklinna koolist soovis Tormasse Jakobsoni kõnevõistlusele osalema tulla mitu õpilast. Õpetaja otsustas saata mind, mille üle on tõeliselt hea meel. Kõne koostamisega tuli aga omajagu vaeva näha ja seda kodus korduvalt harjutada,” rääkis Kirke Katariina. Traditsiooniliselt sai ta auhinnaks Carl Robert Jakobsoni “Kolme Isamaakõne” nahkköites väljaande ja preemiaraha 35 eurot, mis asendab Jakobsoni pildiga viiesajakroonist rahatähte, millega tunnustati võitjaid ajal, kui meil oli käibel Eesti kroon.
Kinkekotid meenetega said kõik osalejad ja nende juhendajad. “Meened soosivad õppimist ja silmaringi avardamist. Noortele kõnepidajatele kingiti mälupulgad ja juhendajatele-õpetajatele raamatukaupluse Apollo kinkekaardid,” ütles peakorraldaja Endla Viesemann.
Pole paremat kohta kui kodupaik
Kõnevõistlusel räägiti ülistavalt oma kodupaigast. “Mina, Laiuse põhikooli 8. klassi noormees, elan Torma vallas. Tean, et ei ole paremat kohta kui minu kodupaik. Jakobson pidas oluliseks põlluharimist. Tänagi ollakse Torma vallas selle töö poolest üle maa kuulsad. Vaiatus korraldatakse igal aastal talupäevi ja Võtikveres raamatupidu, mis on teada-tuntud meie riigipiiridest väljaspoolgi. Edumeelne on Torma segakoor “Sõbrahing”. Torma vallast räägitakse ka kui korv-ja võrkpallivallast,” kõneles Roomet Teppan.
Eesti keele väärtustamise toonitamiseks sobib aga hästi Jõgeva põhikooli õpilase Kristjan Pindi poolt väljaöeldu: “Kui ma kunagi avaldan oma mõrsjale armastust, tahaksin seda teha puhtas emakeeles, mitte segamini inglisepäraste mugandustega.”
Tavakohaselt toimusid kõnevõistluse raames ka mälestushetked Carl Robert Jakobsoni monumendi juures ning külastati Jakobsoni tuba koolimajas.
JAAN LUKAS
