Pakendiseaduse jõustumisest on möödas juba pool aastat. Maakonna tarbijakaitsjad on teinud õige mitu suuremat reidi, et näha, kuidas seadust järgitakse ja kas selle ajaga on midagi paremuse poole liikunud. “Need kaks seadust käivitusid küllaltki visalt, kuid juba saab tõdeda, et jäätmekäitlus on hakanud korrastuma. Jõgeval on joogitaara tagastamiseks kolm vastuvõtupunkti, neid on ka Mustvees ja Põltsamaal. Jõgeva Kaubahallil, Ärikeskusel, Säästumarketil jt suurematel kauplustel on oma konteinerid, kuhu panna sorteeritud jäätmed. Jõgeva vald on paigaldanud klaasist, plastist, plekist ja kartongist joogitaara jaoks konteinereid ka Siimusti, Laiuse, Jõgeva aleviku ja Vaimastvere rahva jaoks. Riiklik süsteem on rakendunud, kuid veel tuleb väga palju teha elanike teadlikkuse tõstmiseks ja jäätmete hulga vähendamiseks,” nentis tarbijakaitseühingu juhatuse liige Kalju Jalakas. “Pakendite hulk kasvab pidevalt, see oleks vaja peatada. Meie eesmärk on, et jäätmed sorteeritakse juba kodus. Selleks peaks olema igas majapidamises kaks-kolm prügikasti või -kotti, kuhu panna taaskasutusse minevad või keskkonnale ohtlikud olmejäätmed. Oma tegevusega ja mitmetel teabepäevadel, mida tahaksime korraldada kord kuus, püüame kasvatada elanike teadlikkust. Seda mitte üksnes jäätmekäitluse osas, vaid kõigile tarbijatele ka nende õiguste selgitamist,” märkis Jõgevamaa Tarbijakaitse Ühingu seitsmeliikmelise juhatuse esimees Heino Ilves. Tarbijakaitsjate viimatistes reididest rääkides kiitis ta Jõgeva Majandusühistu kauplusi, mille lähedal on mitmed konteinerid.
Prügikonteinereid veel vähe
“Kõigi erapoodide juures, näiteks Jõgeval Kajaka kaupluse juures, aga konteinereid polegi. Siimusti erapoes öeldi, et konteiner neil on, kuid nurga taga. Siis pole ju sellest kasu. Oli üllatus, et selles toidupoes müüdi ka autode tagavaraosi. Jõgeva kaupluse Meie lahtiolekuajad olid aga nii väikeses kirbukirjas, et jäid märkamatuks. Meiepoolse märkuse kohta vastas poejuht, et hoone omanik ei lubavat suuremat silti üles panna. Üsna tihti kaevatakse meile pikkade kassajärjekordade üle Jõgeva kesklinna suurtes toidupoodides, sest mitmest kassast töötab vaid üks, kui sedagi. Säästumarketis ei rahulda inimesi see, et hinnasildid pole vahetult kauba juures, vaid on kõrgele riputatud. Tarbija normaalne teenindamine peab olema kaupluse juhtkonna ja omanike mure. Ostjal on vähe teadmisest, et müüjaid on vähe või nende palk on väike,” kommenteeris Heino Ilves.
Üksnes ühiskondlik töö
Kui tänavu märtsis koondati Jõgevamaal riikliku tarvekaitseinspektori ametikoht, toodi põhjenduseks maakonna väiksus, et pidada siin palgalist inspektorit. Vajadusel sõitvat siia kaubandust kontrollima inspektorid Tallinnast, Tartust või Viljandist. Sellest ajast jäigi tarbijate kaitsmine ja nõustamine ühingu liikmetele ja juhatusele üksnes ühiskondlikuks ülesandeks. Kaubanduses või teeninduses tekkinud probleeme tuleb lahendada aga pidevalt. “Põhiliselt pöördutakse meie poole ebakvaliteetsete jalatsite, kodumasinate, olmetehnika, mobiiltelefonide ja rõivaste pärast. Oli juhus, kus tänu meie sekkumisele tehti 775 krooni tasaarvestust tarbijale, kes oli Tele 2st ostnud mobiiltelefoni Nokia 3200. Garantiiajal kordusid sellel telefonil samad vead mitu korda, kuid firma nõudis remondi eest tasu. Praegu on käsil probleem, kus postimüügifirma keeldus tagasi võtmast kataloogist tellitud kaupa. Mees oli tellinud 2649 krooni eest jahiülikonna, millega pidi kaasnema ka paari tuhande krooni väärtuses lisakaupa. Osa riietusest oli aga väiksem kui XXL, mille ta tellinud oli. Klient saatis kauba tagasi ja soovis saada suuremat. Sellest keelduti põhjendusel, et ülikonda on kantud. Tuvastasime, et kaubal puuduvad kasutamise tundemärgid. Olen kindel, et seegi kord saab tarbija meie abiga õiguse,” lootis nõustaja-konsultant Rein Toom.
Eilse seisuga, kui Jõgeval tarbijatele järjekordne teabepäev korraldati, kuulus Jõgevamaa Tarbijakaitse Ühingusse 67 liiget.
ARDI KIVIMETS
