Jaapani qigongi meister pidas Põltsamaal seminari

?Ainuüksi oma kohalolekuga oskab Tsumura  inimesi mõjutada,? rääkis Jõgeval tai-chi treeningrühma juhendav Toomas Muru.

Tsumura külastas Eestit esimest korda üheksakümnendate aastate lõpus. ?Küllap talle hakkasid koostöö ja siinsed inimesed meeldima, sest ta on nõus ikka ja jälle meid õpetama,? ütles Põltsamaa seminaril osalenud Toomas Muru.

Tema sõnul on Takashi Tsumura elukutselt ajakirjanik. Qigongiga on ta tegelenud üle 45 aasta ja valdab seda kunsti peensusteni.

Qigong ja tai-chi harjutused sobivad eestlase rahuliku loomuga ja alati võetakse tema seminaridest aktiivselt osa. ?Inimesed tahavad õppida ja suhtuvad asja tõsiselt. Kui õpetad, tajud ju selgelt, kas pakutu ka kohale jõuab või suhtutakse sellesse pealiskaudselt,? lausus Muru.

Takashi Tsumural on kujunenud oma õpilaste rühm, kes alati tema õppepäevadel käivad. Põltsamaa sobis kokkusaamiseks ideaalselt, kuna asub Kesk-Eestis. Tsumura õpetas seekord ka rahvusvahelisel Viljandi Noore Tantsu Festivalil.

Toomas Muru hinnangul on Takashi Tsumura seminar vormilt pigem interaktiivne töötuba, sest osalejad teevad kõik kaasa ning suhtlevad aktiivselt. Suur hulk seal osalenutest on ka ise treenerid või massöörid ning qigong kuulub nende elamisviisi juurde.

Jõgeval tegutseb samuti tai-chi  ring, mille harjutuste kompleksi kuulub ühe osana ka qigong ning seal käib regulaarselt koos kümmekond inimest. ?Harjutame kaks korda nädalas,? ütles Muru. Praegu on suvevaheaeg ja treeninguid ei toimu.

Toomas Muru sõnul tegelevad inimesed qigongiga, et saada hea enesetunne ja vabaneda pingetest. ?Võtmesõnadeks on lõdvestumine, korralik hingamine ja kehaline tegevus, mis ei kurna välja. Rahulik meditatiivne hingamine ning liikumine annab inimestele hea enesetunde, ergutab ainevahetust, reguleerib vererõhku ja mõjub hästi nii liigestele kui kõigile siseorganitele. Inimesed õpivad saama positiivset energiat. Kui keha eest ei hoolitse, siis kipub inimese sisemine struktuur ära vajuma, ?laiali valguma?”, tõdes ta. “Nii mitmedki on pärast treeningut üllatunud, et neid päev läbi vaevanud pinge ja kehv meeleolu on hajunud, otsekui oleksid nad just ärganud kuus tundi kestnud unest.”

Harjutused pole piiratud vanusega ega teiste iseärasustega. Liikumised on rahulikud ja aeglased ning paindlikud, harjutamist võib Muru sõnul alustada ka 60-70aastaselt ning traumasid ei maksa karta. Harjutused annavad sisemise tasakaalu ja meelerahu.

Õpetatakse ka diafragma ehk vahelihasega hingama, mis tähendab, et organism saab tunduvalt rohkem hapnikku kui tavaliselt. Hapnik mõjub hästi kogu keha rakkude talitlusele, ka ajule. Inimese eluiga pikeneb ja kvaliteet paraneb oluliselt. Qigongi meistrid on enamasti ka kõrges vanuses väga vitaalsed ja selge mõtlemisega.

Toomas Muru sõnul on harjutustest kasu siis, kui qigongiga tegeldakse järjepidevalt, 1-2 korda kuus ei anna tulemusi. ?Pigem on eesmärk kujundada harjutamisest harjumus, see võtab aega 2-3 kuud, siis hakkab keha ise toimima ? paraneb keskendumisvõime, mälu, isegi sõnaline väljendusoskus.?

Toomas Muru on Jõgeva tervisepäeval staadionil samuti qigongi harjutusi ette näidanud ning huviliste rühm sai täiendust.  ?Hea on, et inimesel pole tarvis muretseda erivarustust, vaja läheb ainult naturaalsest materjalist avaraid riideid ja paari ruutmeetrit pinda hästi õhutatavas ruumis, kus väikese liikumisega harjutusi teha.

Toomas Murul on seitsmeaastane treeningkogemus ning alg- ja kesktasemel inimeste juhendamisega tuleb ta suurepäraselt toime. Jõgeval on qigongiga tema juhendamisel tegeldud kaks aastat.?13-14 inimest rühmas on maksimaalne, rohkem osalejaid pole enam võimalik jälgida,? rääkis ta.

Kuigi liikumised on lihtsad, nõuab nende omaksvõtmine ja harjumine aega. Kui inimene õpib midagi valesti, siis selle hilisem parandamine võtab tunduvalt rohkem aega. ?Sellepärast peab õpetaja pilku peal hoidma, kuidas kehahoiak on ja kuidas lihased töötavad. Kuigi internetis on piisavalt õppematerjali, kuluvad juhendaja näpunäited siiski ära,? nentis Muru.

Tema sõnul on sügava hingamise puhul inimesed algul isegi kokku kukkunud, sest ?organism  pole suure hapnikukogusega harjunud?. Muru võrdles seda seisundit suitsusest keldriruumist välja männimetsa minekuga.

Tsumura näidatud harjutusi saab teha ka kontoris toolil istudes ? terve kompleks selgroogu puudutavaid harjutusi ei eelda isegi toolilt tõusmist. Selgroog on nagu ilmasammas, mis püsti hoiab, sellega on seotud kõik siseelundid ja kui siin on kõik korras, siis töötavad ka  siseorganid hästi. Harjutusi oleks vaja teha 20-30 minutit päevas. Raskeim on harjumuse loomine ning sellest johtuv tahte kasvatamine ja iseloomu kujundamine.

Ajakirja Üks andmetel on Chi kung e qigong üks kaheksast hiina tervisekunstist ? traditsiooniline hingamisharjutuste ja meditatsiooni süsteem organismi energiataseme tõstmiseks. Täpsemalt öeldes on see vana filosoofia ja mõttesüsteemi aluseks olev keha, hingamise ja meele (tundekeskus) ühendus, kus kesksel kohal on teadlikkus ja kontroll oma eluenergia üle. Seda eluenergiat tuntakse nimede all chi, qi, prana jt. Parandades chi ringlust, parandab qigong ka inimese tervislikku seisundit.

Nii on need harjutused hiina meditsiinis hea vahend raviks, haigustest hoidumiseks ja tasakaalus elu saavutamiseks.

Traditsioonilise qikongi juured ulatuvad sedavõrd sügavale, et selle kunsti tõeliseks mõistmiseks peaks esmalt ära õppima klassikalise hiina keele ning siis lugema sadade lehekülgede kaupa selles keeles kirjutatud spetsiifilisi tekste. Õpetaja, sensei Takashi Tsumura oli selle raske töö aastakümnetega meie kõigi eest ära teinud, kuigi jah ? süvitsi minna ja õppida saab ikka ja ainult igaüks ise. Oma stiili on sensei kujundanud pika praktika jooksul, ta on õppinud umbes 100 õpetaja juures, lähtunud paljude erinevate qigongi koolkondade kogemustest. 

RIINA MÄGI