Jaanus Marrandi sõnul on Rahvaliidu esimene ülesanne määratleda oma regionaal- ja sotsiaalpoliitilise rõhuasetusega maailmavaade viisil, mis veenaks ka avalikkust.
?Tulenevalt ajaloost ja pidades silmas erinevaid valdkondi, oleme ajanud nii sotsiaalset, liberaalset kui ka konservatiivset poliitikat ja meid peetakse pigem vasakpoolseks erakonnaks. Me ei seostu valijale maailmavaateliselt ühegi ideoloogiaga, nii nagu see on sotside, Reformierakonna või ka IRL-i puhul,? rääkis Marrandi.
Eurovalimisteks nägu pähe
Kongressi läbiva sõnumina jäi kõlama, et erakond otsib oma nägu. Ei taheta enam esindada lihtsalt maarahvast, kuigi rõhutatakse ikka erakonna regionaalset iseloomu. Üks päevateemadest oli loomulikult lähenevad eurovalimised.
?Rahvaliidu jaoks ainuke võimalus taastada rahva usaldus on olla tõsine euroopalik erakond, kelle käitumine on kergesti mahutatav üldkehtivate demokraatia reeglite alla,? ütles Marrandi.
Rahvaliidu peasekretär Kajar Lember kinnitas, et Rahvaliit ei ole kunagi olnud nn kolhoosiesimeeste partei. ?See on meile selgelt külgekleebitud silt. Tõesti, Rahvaliidu ridadesse kuuluvad paljud endised majandijuhid, kelledest on tänaseks valdavalt saanud tugevad maa-ettevõtjad. Samuti võiks meid nimetada ka vallavanemate erakonnaks, kuna ka vallavanemaid on meil Eesti erakondadest kõige rohkem. Lisaks võib meid nimetada ka naiste erakonnaks ja noorte erakonnaks jne ? ehk meie puhul on tegemist Eesti suurima ja tugevaima regionaalse kandepinnaga erakonnaga.?
Lemberi sõnul on loogiline, et räägitakse Europarlamendi valimistest, kuna need on erakonnale järgmised. ?Eestimaa Rahvaliidu programm on kindlasti kõige sarnasem konservatiividega, kuid me esindame tugevalt ka sotsiaalseid vaateid ? kindlasti ongi need kaks suunda, mille vahel valides tuleb leida erakonnas konsensus ning vastavalt tulemustele ka alustada läbirääkimisi kõigepealt Eesti vastavate fraktsioonidega,? vahendas Lember Vooremaale.
Jaan Õunapuu otsis samuti vastuseid küsimusele, kuidas Rahvaliitu aidata. “Peame muutuma ausamaks, läbipaistvamaks ja suhtlema oma valijatega, üldsusega.” Tema sõnul pole õigus neil, kes näevad Rahvaliidu tulevikku mustades värvides. ?Loodan, et oleme pärast tänast tugevamad oma eesmärkides,? ütles Õunapuu.
Liita rahvas tema püüdlustes
Mai Treial alustas kongressil oma sõnavõttu Malta vanasõnaga, et naabri toit lõhnab alati paremini. “Elus võrdleme alati midagi teistega ja kes meist ei tahaks olla õnnelik,? ütles Treial. ?Me võime rõõmu tunda sellest, et Rahvaliidu arengus on olnud õnnelikke faase, et meid on üle 10 000 inimese.? Treial rõhutas vajadust õigel hetkel emotsioonid kontrolli alla saada ja tsiteeris filosoof Kierkegaardi: “On traagiline, et elu mõistetakse vaid tagasivaateliselt, kuid elada tuleb ju pilguga tulevikku.?
Ka Treial peatus erakonna tulevikunägemusel ja nimetas esmaseks lähiajaliseks taktikaliseks eesmärgiks hea maine kujundamise. “Meie erakonna vaatenurk on regionaalne areng. Saagu meie juhtmõtteks konsensuse otsimine. Liitkem rahvast tema püüdlustes väärika tuleviku poole,? rääkis Treial.
Seejärel vabandas Mai Treial Jõgevamaa delegaatide ees, võttes oma kandidatuuri aseesimehe kohale tagasi. See sõnum pani osa saalist mõneks hetkeks kahisema. Inimesed olid segaduses.
“Ma kahtlesin selles, kas kandideerida või mitte, pikka aega. On paras aeg anda võimalus uutele tulijatele. Erakonnas löön ma ikka kaasa, kuskile ma ei kao. Tegelen endiselt Tegusatega, võib-olla saan nii rohkem abi pakkuda. Valikuid tuleb elus ikka teha. Ma loodan, et erakonnal läheb hästi,? lausus Treial Vooremaale.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tunnistas, et Treiali tagasiastumine tuli talle ja paljudele Jõgevamaa delegaatidele üllatusena. “Jah, ma olin juba tema numbri ümber ringi teinud,? ütles Aiaots.
Esimehe valimiste kohta mainis Põltsamaa linnapea, et kõik olid oma valikutes vabad ja et tal on hea meel, et valimine oli nii tasavägine ja demokraatlik.
“Iga piirkond valib küll oma delegaadid, kes saavad mandaadid, kuid lõpuks on inimene oma häälega üksi,? kinnitas Aiaots.
Aiaots ei osanud oletada, kas Ester Tuiksoo võis saada mõne hääle vähem sellepärast, et ta on naine. “Üldjuhul öeldakse maailmas nii, et kui on väga rasked ajad, pane juhtima naine, sest tema veab alati välja,? naljatas ta.
Rahvaliit kutsub käituma tasakaalukalt
Loomulikult ei saanud ka Rahvaliit oma kongressil mööda praegu riiki vapustavatest sündmustest. Kuigi kongress mingit ühist avaldust vastu ei võtnud, kinnitas Jaanus Marrandi hiljem Vooremaale, et Eestimaa Rahvaliit peab kahetsusväärseks Tallinnas toimunud avaliku korra rikkumisi ja vandaalitsemist, mis tekitas inimestele füüsilisi ja moraalseid kannatusi ning ebakindlustunnet.
?Ma loodan, et valitsus suudab edaspidi tagada rahumeelse olukorra, vältides uute pingete teket, ning rakendada vajalikud meetmed Eesti ühiskonna stabiliseerimiseks. Eesti suurima erakonnana ootab Rahvaliit kõikide poliitiliste jõudude vastutustundlikku käitumist ja kutsub rahvast üles mitte alluma provokatsioonidele, vaid käituma tasakaalukalt,? ütles Marrandi.
JAANIKA KRESSA
