Jaanuari esimene kolmandik oli soe, kuu teine pool aga tõeliselt pakaseline

Jaanuari esimese kolmandiku ilm oli väga soe ja raskusi oli mõistmisega, mis aastaajaga tegemist on. Lund maas ei olnud ja teed olid porised. Paaril ööl sadas lund, aga hommikuks oli see juba sulanud. Kolmel päeval tõusis õhutemperatuur üle viie plusskraadi, maksimaalne küündis 8. jaanuaril ligi seitsme kraadini.

Kuna eelnevalt oli ka detsembri teine pool väga soe olnud, siis kippusid priimulad peenral õitsema hakkama, kevadised sibullilled pistsid mullast rohelised otsad välja. Metsa alt leiti sinililleõisi, sarapuu urvad venisid pikemaks. Tundus, et kevad on saabunud.

Klimatoloogid nimetavad aga sellist aega, mis jääb esimese moodustunud lumikatte ja püsiva lumikatte tekkimise vahele, eeltalveks. Sügisest alates kogunes 10. jaanuariks negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure ainult -42 kraadi, mis on keskmisest enam kui -200 kraadi vähem ja üks väiksemaid summasid samaks ajaks kogunenud summade seas 1922. aastast algavas vaatlusreas.

Talv algas 11. jaanuaril

Talv algas 11. jaanuarist, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla nulli, maastik jäi lumest valgeks ja muld külmus. Ilm muutus väga külmaks. Osadel päevadel oli keskmine õhutemperatuur normist enam kui 10 kraadi madalam. Minimaalne õhutemperatuur langes kahe dekaadi jooksul alla -20 kraadi kuuel ööl. Kõige külmem oli 24. jaanuaril, mil termomeetri näit langes õhus -25,1 kraadini. Seni jääb sel talvel Jõgeva kõige tugevam pakane alla Jõhvis mõõdetud külmarekordile  -25,9 °C.

Külmade vaiksete ilmadega olid puud ja põõsad härmas, lumi sätendas päikese käes. Õhus lendlevate jääkristallide mõjul tekkis päikese lähedale valgussambaid, vikerkaare kujutisi. Kuu lõpupoole muutus ilm tuuliseks, mis muutis külma õues liikujatele raskemini talutavaks. Negatiivseid keskmisi õhutemperatuure kogunes jaanuarikuu jooksul -274 °C, mis on viimase 92 aasta keskmisest enam kui -70 kraadi rohkem. Sügisest alates kogunes jaanuari lõpuks negatiivseid õhutemperatuure -314 °C, mis jääb keskmisest 86 kraadi võrra vähemaks.

Lund nappis

Lund oli kuni kuu lõpuni maas napilt. Maksimaalseks lume paksuseks mõõdeti 6 cm. Taliteravilja orased, talirapsi ja -rüpsi lehed paistsid lumest välja. Aeg-ajalt kattusid lumest välja ulatuvad taimeosad paksu härmakorraga. Külmaga tekkinud lumevaip oli väga õhuline ja kuni jaanuari lõpuni tuisu puudumise tõttu ühtlane.

Ebaühtlasem oli lumikate talirapsi põllul lumest kõrgemal olevate taimelehtede tõttu, mille alla tekkisid tühikud ja lume sisse augud. Õhuke, kuid kohev lumi kaitses taimi külma eest suhteliselt hästi. Taliteravilja põllul pole tänavu kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o võrsumissõlme sügavusel) temperatuur seni alla -5 kraadi langenud, talirapsipõllul on mõõdetud mõne kraadi võrra madalamaid temperatuure. Enamikule talikultuuridele muutub ohtlikuks alles ‑15-kraadine külm. Muld on jõudsalt külmunud ja kuu lõpuks ulatus külmumise alumine piir põldudel enam kui 40 cm sügavusele.

Kokkuvõttes kujunes jaanuar kuu keskmise õhutemperatuuri (-8,2 °C) järgi Jõgeval tavapärasest ligi kahe kraadi võrra külmemaks. Päikest paistis 67 tundi, mis on keskmisest enam kui kaks korda kauem. Siinjuures tuleks mainida, et soojal esimesel dekaadil ei olnud päikest üldse näha. Sademeid kogunes kuu jooksul 35 mm, mis on viimase 92 aasta keskmisest 6 mm vähem.

Külmarekordid on jäänud enamasti jaanuarikuusse

Milline on olnud veebruar Jõgeval 1922-2013. a andmetel? Vaatlusaastate keskmisena on veebruari keskmiseks õhutemperatuuriks -7 kraadi. Küünlakuu on keskmisena aasta kõige külmemaks kuuks, kuigi külmarekordid on mõõdetud jaanuaris.

Äärmustemperatuurideks on küünlakuus mõõdetud -39,0 °C (01.02.1956.) ja 10,0 °C (23.02.1990.). Maksimaalne lume paksus on ulatunud veebruaris üle 60 cm, viimati 2011. aastal. Kõige lumevaesematel aastatel on küünlakuus mõõdetud maksimaalseks lume paksuseks ainult kolm-neli sentimeetrit, viimati 2008. aastal. Maksimaalne mulla külmumise sügavus on ulatunud põldudel veebruaris ligi meetrini (1972. aastal).

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog