Milliste mõtetega lähevad Soome inimesed presidenti valima, mida nad riigipealt ootavad või temalt soovivad?
Soomlastele on president eelkõige riiki esindav isiksus, kellel on sõjaväe kõrgema ülemjuhataja volitused. Sisepoliitilist võimu omab ikkagi peaminister, praegu Matti Vanhanen, kes juhib Soome iseseisvusaja 69. valitsust. Ta kuulub Keskparteisse on seega parempoolne.
Kui kindlalt oli Soomes ette aimata, et presidendivalimised võidab Tarja Halonen?
Põhimõtteliselt oli Tarja Haloneni tagasivalimine presidendiks väga kindel veel 2005. aasta detsembris, kui tema poolt oli küsitluse tulemusel 90 protsenti valijaid. Esimese vooru hääletamine 8. jaanuaril näitas selgelt, et Soome rahvas on jagunenud kahte leeri, sest vastaskandidaat ? Soome Koonderakonna esimees, endine rahandusminister ja praegune Luxembourgis asuva Euroopa Investeerimispanga aseesimees Sauli Niinistö pakkus kodanliku partei presidendikandidaadina tõsist konkurentsi istuvale presidendile. Lõppvoorus oli häälte vahe Haloneni kasuks 3,6 protsenti. Valimistest osavõtmise protsent jäi aga 77,2-le. Kui 1984. aastal valiti riigipeaks Mauno Koivisto, osales valimistel 86,8 protsenti Soome kodanikest.
- Mida peetakse Haloneni tähtsamateks ülesanneteks?
- Kas soomlased siis ida poolt tulevat ohtu enam ei karda?
Tähtsamateks ülesanneteks, mis presidenti ees ootavad, on globaalprobleemid, Põhjamaade heaoluühiskonna jätkamise tagamine, välispoliitilised ja kaitseväe prioriteedid.
Mille poolest erinesid Tarja Haloneni ja tema konkurendi Sauli Niinistö seisukohad kõige rohkem?
Presidendiks pürginud Sauli Niinistö kritiseeris teravalt praegust Soome valitsust poliitilise mõjuvõimu kaotamise tõttu Euroopa Liidus. Probleem on olemas, kuigi Soome saab suvel Austria järel Euroopa Liidu eesistujamaaks
Vastaskandidaatidel olid tugevad eriarvamused ka NATO küsimustes. Niinistö pooldas selgelt NATO-ga liitumist. Seevastu Halonen oli selles küsimuses küllaltki tagasihoidlikult meelestatud. Ta väitis, et liitumise küsimuse otsustab Soome rahvas.
Loomulikult pole Soome suurusel riigil hetkel vajadust NATO-ga liitumiseks, sest Põhjamaad Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island on teadaolevalt oma kaitsevõime sidunud tasa ja targu üksteisega ja erilist kartust neil tõelisuses olemas pole.
Vasakpoolesete võimupoliitika on Soomes kestnud väga kaua ja nüüd on suureks tulevikuküsimuseks, kuidas hakkab kulgema Koonderakonna ja Keskerakonna koostöö.
Muidugi on idanaaber ja ?isoveli? (suur vend) Venemaa Soomele aina peavalu valmistanud, kuid poliitilise riigimehelikkuse tarkusega on suudetud läbi ajaloo jääda iseendaks ja säilitada riiklik iseseisvus Talvesõja aegadest alates. Selles on olnud suur roll Soome endistelt riigimeestel, eriti Carl Gustav Emil Mannerheimil, Joho Antero Paasikivil ja Urho Kaleva Kekkonenil.
Kuivõrd Tarja Haloneni edu presidendivalimistel on üldse seotud naispoliitikute populaarsusega Soome lahe põhjakaldal?
Naispoliitikud on Soomes tõesti populaarsed. Soome parlamendi Eduskunna 201 liikmest on üle 40 protsendi naised ja samuti on põhimõtte, et naiste poolt on hõivatud pooled ministrikohad. Praegu kuuluvad õrnemast soost poliitikutele väliskaubanduse, sotsiaal- ja tervishoiu, haridus-, justiits-, regionaal-, kultuuri- ja tööministri portfell.
Kui suur on aga Soomes huvi selle vastu, kes saab järgmiseks Eesti presidendiks?
Üldiselt on soomlaste huvi Eesti poliitikasündmuste vastu tagasihoidlik, sest nendel on üsnagi tagasihoidlik pilt meie maast ja rahvast. Tuntakse Georg Otsa ja tema igihaljaid laule, mis praegugi sageli raadios kõlavad. Veel on Soomes hinnatud eestlasteks Paul Keres, Jaan Kross, noorema põlvkonna inimestest Erki Nool ja Andrus Veerpalu.
Mida võiks Eesti rahvas oma hõimuvendadelt poliitika valdkonnas õppida?
Väga palju oleks õppida Soome arenenud demokraatiast. Eesti poliitikud võiksid Soome kolleegidelt eeskuju võtta, kuidas jääda ausaks ja vaoshoituks oma tõekspidamistes ja olla inimene selle sõna kõige paremas tähenduses.
JAAN LUKAS
