Möödunud neljapäeval toimus Põltsamaal Lossi tänaval asuvas Klubis § kohtumine Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoniga. Rahvasaadik rääkis nii Eesti sisepoliitikast kui ka tööst europarlamendis. Kohtumisel räägiti veel põllumajandustoetustest, elektrienergiast, ajakirjandusest, haridusest ja Eesti rahva murest metsade hävimise pärast.
Kohtumisel europarlamendi saadikuga oli kuulajatel küsimusi väga palju, mis näitab ilmekalt, et huvi poliitika vastu on Eesti inimestel suur ning põletavaid teemasid rohkem.
Ehkki jutt käis valdavalt üleriigilisest poliitikast ja Euroopa Parlamendis toimuva üle laiemalt ning vähem kohalikel teemadel, siis teisalt võib öelda jälle seda, et see, mis toimub Tallinnas ja Brüsselis, mõjutab otseses mõttes elu ka Põltsamaa vallas. Kui elektri- või kütusehind tõuseb, siis tõuseb see kõigil üle terve Eesti.
Töö Euroopa Parlamendis
Jaak Madison rääkis sissejuhatuseks Euroopa Parlamendis hetkel toimuvast ning sealsetest olulisematest vaidlusküsimustest.
„Euroopa Parlamendis on praegu suurimad teemad rohepööre, kliimaneutraalsus ja uus Euroopa Liidu eelarve. Aasta lõpuks üritavad liikmesriigid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokkuleppele jõuda, milline saab olema pikaajaline eelarve.
Rahasid hakatakse jaotama põllumeestele, kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks, migratsioonikriisi lahendamiseks ja muudele projektidele. Euroopa Parlament koosneb valdavas enamuses inimestest, kes usuvad, et nad ei pea esindama mitte üksnes riike, kust nad pärit on, vaid tervet Euroopa Liitu. Üldine mentaalsus on Brüsselis praegu ikkagi see, et liikmesriigid on halvad ja protektsionistlikud, tõmbavad tekki enda poole ega mõtle ühistele väärtustele. Leitakse, et Euroopa Parlament peab võitlema ühiste väärtuste nimel,” kõneles Jaak Madison, kes ise osaleb parlamendi väliskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni töös. Väliskomisjoni töös osaledes näeb ta enda sõnul, kui erinevad on saadikute arvamused.
„Milline peaks olema Euroopa Liidu välispoliitika? Arvamused lähevad ikka väga lahku. Ühed leiavad, et Euroopa Liit peaks olema ühtse välispoliitikaga ja rääkima kõikide riikide nimel, mina jällegi leian, et igal riigil on oma välispoliitika ja omad huvid,” ütles Madison.
Euroopa Parlamendi saadikule esitati ridamisi küsimusi.
Muuhulgas küsis üks saalis viibinu näiteks, milline mõju on Vene-Saksa gaasijuhtmel Eesti ja Euroopa Liidu poliitikale ning milline on mõju sanktsioonidel Valgevenele. „Kuna Vene-Saksa gaasitrass kuulub Vene firmale, siis on venelastel gaasitrassi valmides 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas õigus kaitsta gaasijuhet, tiirutades oma allveelaevadega mööda Läänemerd ringi – see on kindlasti meile julgeolekuoht,” leidis Madison.
Jätkusuutlik metsanduspoliitika?
Jutt kaldus ka metsanduse teemale. Väga paljudele kohalviibijatele oli metsanduse küsimus südamelähedane, tulenevalt hiljutisest vaidlusest Tartu tselluloositehase teemal. Üks kohalviibinu leidis, et põhiargument, miks tselluloositehasele nii vastu seisti, oli Emajõe reostamise oht, mitte aga hirm Eesti metsade maha võtmise ees.
„Metsandusteemal on Euroopa Liidus praegu arvamusi seinast seina. Üks ütleb, et kõik metsad tuleks maha võtta, teine leiab jälle, et metsast ei tohi ühtegi oksa võtta. Tuleks leida kesktee – lahendada metsandusküsimus mõistlikult ja jätkusuutlikult, st maha tuleks võtta nii palju metsa kui kasvab peale. Samas pole ma ekspert ja ei oska pikemalt kommenteerida. Ise olen maailmavaatelt natuke rohelisem kui nii mõnigi teine inimene meie erakonnas, aga samas möönan, et väga palju on ka neid, kelle sissetulek oleneb otseselt metsatööstuse käekäigust. Mida me, metsakaitsjatena, ütleksime näiteks ettevõtjale, kellel sada meest töötab saekaatris, kelle töökohad võivad riiklikust metsanduspoliitikast ja raierahust tulenevalt ohus olla,” selgitas Jaak Madison.
Rahva hulgast kõlas arvamus, et kuigi tselluloositehast Tartusse ei rajatud, siis mitte kaugel Põltsamaast, Imaveres puidutehas töötab, korstnad suitsevad ja tulevikus pole sugugi võimatu, et üks tselluloositehas rajatakse juurde veel ka Tartu kanti.
Kahetunnisel kohtumisel olid teemadeks lisaks ülikoolides antava õppe kvaliteet, ajakirjandus ja Mart Helme tõttu puhkenud skandaal (seoses intervjuuga Deutsche Welle ajakirjanikule), paremäärmuslus, immigratsioon, terrorism ja muud teemad. Ajakirjanduse teemat käsitledes soovitas Madison kõigil lugeda hiljuti eesti keelde tõlgitud ajakirjanik Udo Ulfkotte raamatut „Ostetud ajakirjanikud”.
„Raamat räägib sellest, kuidas suurte väljaannete ajakirjanikud on seotud transatlantiliste organisatsioonide ja magnaatidega. Eestiski märkan murettekitavat tendentsi, et ülikoolid toodavad teatud ideoloogiat esindavaid ajakirjanikke, selle asemel, et koolitada iseseisvalt mõtlevaid, neutraalseid ajakirjanikke. Samas töötab ka Eesti väljaannetes häid ajakirjanikke ja kõiki ei saa sugugi ühe vitsaga lüüa,” möönis Jaak Madison.
TAAVI KELDER
