Möödunud esmaspäevast alates juhib Jõgeva politseijaoskonda politseileitnant Ivar Dubolazov, kes asus piirivalvebüroosse tööle suundunud Valentin Kekiševi asemele. Dubolazov paneb Jõgeva jaoskonda juhtides põhirõhu liiklussurmade ja alaealiste rikkumiste vähendamisele.
Millal Teile tehti ettepanek tulla Jõgeva politseijaoskonda juhtima?
Meil oli sellest ametikohast juhtkonnaga oktoobri keskel juttu. Mõtlesin asja üle järele ja andsin nõusoleku. Politseiametis on paratamatult tarvis rotatsioone läbi viia. Seega asusin mina Jõgeva politseijaoskonna juhi kohale ja samal ajal said ka teised inimesed uusi väljakutseid.
Miks otsustasite nüüd selle ameti kasuks?
Mulle meeldib meeskonnatöö, tahan inimestega suhelda. Mulle ei sobi pidevalt rutiinne paberitöö. Kriisireguleerimisteenistuse juhina sain küll pidevalt teiste asutuste töötajatega suhelda, kuid mulle meeldib rohkem lävida jaoskonna tasemel. Kriisireguleerimistalituses oli minu tööks peamiselt kontoritöö ning planeerimine. See oli muidugi omamoodi huvitav ning mul on veel praegu osad kriisireguleerimisega seotud projektid pooleli, mida ma püüan siin olles lõpule viia.
Kui palju töötas inimesi Teie alluvuses kriisireguleerimistalituse juhina?
Mitte ühtegi.
Kuid siin on Teie alluvuses kümneid inimesi…
See muudab ameti ka äärmiselt vastutusrikkaks. Proovin pidevalt suhelda kohalike omavalitsustega ja selle tulemusena saavad ehk ka maakonna kõik kogukonnad vajalikul määral teenindatud.
Kuidas plaanite politsei tööd kohalikes omavalitsustes aktiviseerida?
Esialgne plaan on osaleda kohalike omavalitsuste liidu koosolekul, kus räägin pisut endast, vastan kiiremaloomulistele küsimustele. Kindlasti soovin igas omavalitsuses ise kohapeal käia järgmise aasta alguses. Selleks ajaks on meil aasta töötulemused teada. Soovin ära kuulata, millised on omavalitsuste juhtide ootused ja lootused politseitöö poolelt ning püüan neid kindlasti järgmise aasta tööülesannete seadmisel arvesse võtta ja ka täita.
Kas Teil on juba kujunenud ülevaade Jõgeva maakonna politseitööst? Mis on siinsed põhilised valupunktid?
Sel aastal torkab esmalt silma liiklusõnnetustes hukkunute arv. Sel aastal on Jõgevamaal hukkunud liikluses üheksa inimest, mis on liiast. Me kindlasti analüüsime põhjusi, püüame välja selgitada, miks see nii on, ja tahame olukorda tulevikus parandada. Prioriteetseks jääb kindlasti joobes juhtide tabamine. Tähelepanelikult suhtume kõigesse sellesse, mis puudutab alaealisi. Esialgu on need suunad, milles me peame järjepidevalt edasi liikuma ja töötama, et olukorda kontrolli all hoida ja parandada.
Kas Teil on selle tarvis juba mingid selged strateegiad ka välja töötatud?
Praegu on põhisuunaks olemasolevate ressursside maksimaalne kasutamine. Momendil on kõige aktuaalsem ja aktiivsem helkurite jagamise kampaania. Igas patrullautos on helkurid, mida jalgsi liiklejatele jagada. Anname helkureid ka kriminaalpolitseinikele, et nemadki neid jagada saaksid. Kui näeme helkurita jalakäijat, siis me ei asu esmalt teda selle eest trahvima, vaid anname talle helkuri. Hea meel on juba praegu näha pimedatel õhtut tänavapildis inimesi, kes end helkuri abil nähtavaks on teinud.
On Teil endal ka taskus tagavaraks mõned helkurid, mida liiklejatele jagada?
Mitte küll taskus, aga autos on neid olemas terve hunnik ja jagan neid pimedal ajal helkurita liiklejatele.
Kas olete praegu juba mõelnud mõningatele muutustele, mida Jõgeva jaoskonnas läbi viia?
Hetkel ma veel analüüsin teatud nüansse. Idee on laiendada hommikust nõupidamise ringkonda, kus antakse ülevaade ööpäeva jooksul toimunud sündmustest. Politseinikud peavad omavahel informatsiooni vahetama ja seega soovin, et see infovahetus oleks laiapõhjalisem.
Keda Teil on plaanis neisse koosolekutesse kaasata?
Teatud spetsialiste, kes on politseitöös äärmiselt olulised. Ma olen ametis olnud nii lühikest aega, et alles kuu aja pärast on mul selgem nägemus, mida võib jaoskonnas paremaks muuta. Mul on veel tarvis inimesi tundma õppida. Praegu on päris piinlik, kui saan tänaval kellegagi kokku, kes on küll minu kolleeg, kuid ma ei tunne teda veel nägu- ja nimepidi ära. Seega palun vabandust, kui ma mõningaid oma kolleege tänaval ei tereta, sest ma ei vii veel kõiki nimesid ja nägusid kokku.
Kas üldiselt jäävad Teil näod ja nimed kergesti meelde?
Ma arvan küll.
Seega, paari nädala pärast peaksid Teil pea kõikide kolleegide, aga ka Jõgeva politseijaoskonna „püsiklientide“ nimed meeles olema?
No paar nädalat pean veetma töölaua taga ja paberitööd tegema, kuid ma juba praegu soovin vahetumalt oma töötajateni jõuda.
Olite pikka aega oma kodukandis piirkonna konstaabel. Kas kodukandis töötada on raskem kui võõras kohas?
Kodukandis töötamisel on omad plussid ja miinused. Lihtsam oli tööd teha seetõttu, et enamik inimesi olid tuttavad ning ma teadsin paljusid juba lapsest saati. Mõni teine kord võib see olla hoopis takistuseks. Näiteks on vahel tarvis väga raske südamega tuttavale inimesele protokoll koostada. Näiteks võib juhtuda, et kellegi koer tõmbab end ketist lahti, hulgub ringi ja tekitab teistele mingi kahju, kas siis ründab mõnd inimest või kodulooma. Esialgu proovin omanikuga rääkida ja selgeks teha, et sellist asja ei tohi enam juhtuda. Kui taoline olukord kipub korduma ja koeraomanik pole õppust võtnud, siis peab tahes-tahtmata koostama protokolli ja inimest trahvima. Väikses kogukonnas, kus kõik on tuttavad, on selliseid meetmeid keeruline rakendada. Ükski politseinik ei kirjuta ju trahvikviitungit hea meele ja suure rõõmuga.
Seega on politseinikul võõras kohas oma professionaalsust parem säilitada?
Jah, võõrastega on politseinikul tõesti lihtsam. Iga politseinik peab olema tasemel diplomaat, eriti veel piirkonna konstaabel.
Jõgeva maakond piirneb kohati Peipsi järvega ning nüüdsest on politsei ühendatud ka piirivalvega, seega tuleb Teil paratamatult ka piirivalvega otsesemalt koostööd teha. Kuidas Te Politsei ja Piirivalve ühendamisse isiklikult suhtute?
Mina arvan, et see oli õige samm. Meile on tulnud kolleege juurde ning üksteist toetades peame ühiseid probleeme lahendama. Piirivalvurid on väga tublid olnud. Nad on oma piirkonnas reageerinud sündmustele, millega varem tegeles vaid politsei: pidanud kinni roolijoodikuid ja tuvastanud ka muid õigusrikkumisi. Olen rõõmus, et meie kolleegid piirivalvest annavad avaliku korra ja turvalisuse tagamisel oma panuse.
Kuidas politsei on andnud panuse meie riigipiiri valvamisel?
Piirivalvuritel on spetsiifilisem töö. Kuna maakond piirneb osalt ka Peipsi järvega, siis saame olla piirivalvuritel abiks, kui märkame midagi kahtlast sadamas, näiteks lukustamata paate või midagi sarnast.
Jõgeva jaoskonna endine juht Valentin Kekišev läkski Mustvee piirivalvekordonisse tööle. Kas see lihtsustab ka kuidagi Jõgeva politsei ja piirivalve vahelist tööd?
See, et Kekišev suundus piirivalvesse, näitab, et politsei- ja piirivalveametis mingi integratsioon juba toimib. Mul on olnud kõigi Jõgeva politseijaoskonna endiste juhtidega juba eelnevalt hea koostöö. Valentinile soovin edu uuel ametikohal ning tänu tema siirdumisele piirivalvesse, saab iga Jõgevamaa politseinik öelda, et meil on „oma mees Havannas”. Valentin saab tänu ametivahetusele piirvalvureid politsei tööga rohkem kurssi viia ning samas ise piirivalvuri tööd tundma õppida. See on igati teretulnud ja hea.
Kas olete juba mõelnud, kui kaua soovite Jõgeva jaoskonna juhina töötada?
Praegu on veel vara öelda, sest iial ei või teada, mis juhtub. Politseiamet on kiiresti arenev organisatsioon ning sellega seonduvalt võib tekkida vajadus struktuuriüksustes ametikohad ümber muuta. Siiski, mina näen ennast Jõgeval töötamas mitmeid aastaid.
Ivar Dubolazovi CV
Sündinud 24. jaanuaril 1969 Tartus
Haridustee: Sillaotsa Põhikool
Ülenurme Keskkool
Paikuse Politseikool
Sisekaitseakadeemia Politseikolledž
Töökohad: 1991.-2002. Haaslava valla piirkonna konstaabel
2002.-2004. Tartu maakonna konstaablijaoskonna juht
2004.-2009. Lõuna Prefektuuri preventsioonitalituse komissar
2009.-2010. Kriisireguleerimisteenistuse juht
1. 11. 2010.-… Jõgeva politseijaoskonna juht
Abielus, kolme lapse isa.
i
EILI KOITLA
