Samal ajal kui Ateena olümpiamängudel võisteldi sõudmises, ujumises ja tennises, toimus Jõgevalt kolmekümne kuue kilomeetri kaugusel Lääne-Virumaal neljandat korda Rakke Rattamaraton ja ühtlasi ka Eesti meistrivõistlused mägirattamaratonis. Käesolevast aastast kannab sari Elion Estonian CupŽi nime ja Rakkes toimus sarja kuues etapp.
Rakke Rattamaratoni on alati saatnud suurepärane ilm. Kunagi pole osalejad pidanud vihma ega külma pärast kurtma. Nii ka seekord.
Kohal olid tuntud mehed
Kohal olid mitmed Eesti tuntud jalgratturid ja ka üheksa Jõgevamaa võistlejat. Võisteldi kolmel distantsil: põhisõidus, matkasõidus ning lastesõitudes. 36-kilomeetrisel matkasõidul osales 130 ratturit. Staadionil toimunud lastesõitudest osavõtt jäi aga küllalt kesiseks.
Põhisõidule, mille pikkuseks oli 58 kilomeetrit, läks ligi üheksasada võistlejat, kelle hulgas oli käesoleva aasta maailmameistrivõistluste 75. koha omanik Alges Maasikmets, eelmise aasta Eesti meister Raido Kodanipork ja 28. augustil Olümpiamängudel maastikuratta sõidus võistlev ning hetkel maailma edetabelis 97. kohta omav Sigvard Kukk. Peale nende olid veel tuntumad nimed Caspar Austa, Andre Aduson, Allan Oras ja paljud teised.
Külalistena olid Rakke etapil kohal ka Läti erinevate spordiklubide esindajad. Parim lätlane, kelleks oli Normund Zviedris, kes pedaalis end 17. kohale.
Jõgeva maakond oli esindatud põhisõidul üheksa võistlejaga. Matkasõidul ei osaletud. Edukaim oli 82.-ks tulnud Mart Koll. 136. koha sõitis endale Lembit Liis ja 139. koha saavutas Ardu Ernits. Peale nende osalesid ka Virgo Ernits, Mart Meeru, Kaito Puusepp, Jaanus Sepp, Janar Kihu ja Ingrit Ernits.
Rada nõudis suurt tähelepanu
?Ettevalmistused maratoni edukaks läbiviimiseks kestsid praktiliselt aasta ringi. Tänavuse maratoni ettevalmistused olid väga keerulised, mitmeid kordi muutsime sügisel paika pandud rada ja tegime ümber trükiseid ning reklaammaterjali. Kuid tulemus on tehtud tööd väärt. Üritus läks väga hästi korda. Rahul on nii sõitjad kui korraldajad,? rääkis peakorraldaja Enno Eilo.
Sõitjate sõnul oli kõige raskemaks raja osaks Emumäe tõus. Suurt ettevaatlikust ja tähelepanu vajasid aga kümnendal kilomeetril olev järsk laskumine liivakarjääri ning neljakümnendatel kilomeetritel olev veetakistus.
Üldkokkuvõttes sai rada aga sõitjatelt maksimumpunktid. Naiste arvestuses esimeseks tulnud Grete Treier ütles, et rada oli väga hästi üles ehitatud. “Kergeid rajalõike oli küllalt vähe. Pidi olema pidevalt väga tähelepanelik ja ettevaatlik. Annan rajale viis punkti,? lausus Treier.
Rada oli sel aastal Rakkes nagu ka eelnevatel aastatel suunatud enamuses metsaradadele ja heinamaadele. Väiksemaid lõike oli ka kruusa- ning asfaltteedel. Rohkesti oli ohtlikke kurve ning nii öelda pudelikaelu, mis tekitasid võistluse esimestel kilomeetritel mitmeid kordi ummikuid.
Pärast katsumusi mõnuleti saunas
Peale fini?ijoone ületamist oli kõigil võistlejatel võimalus kõht suppi täis süüa ning end rajalt kogutud porist puhtaks pesta. Staadionil oli kohal veeauto ning staadionilt paarisaja meetri kaugusel sai võistlusjärgseid elamusi kaassõitjatega vahetada saunas mõnuledes ning sauna läheduses oli võimalus oma rataski jälle läikima lüüa.
Spordiklubi Rakke eesotsas Enno Eiloga on rattamaratoni korraldamisega Rakkes juba neli aastat järjest väga hästi hakkama saanud ning elamusterohket maratoni on oodata ka järgmisel aastal.
EEVA PAJUMÄGI
