Möödunud nädalavahetusel tähistati Pilistveres Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamise XX aastapäeva. Mälestuskivi kiriku värava ees avasid ERSP esimese juhatuse liikmed Vello Salum, Lagle Parek, Eve Pärnaste ja Mati Kiirend.
Pilistvere kirikus asutasid 104 julget inimest 20. augustil 1988. aastal N. Liidu esimese avaliku demokraatliku partei. ERSP Asutaval Koosolekul esitati realistlik nägemus Eesti olukorrast. Pilistveres öeldi välja, et rahvuslik sõltumatus ei saa olla nõukogulike reformide poolhäbelik kõrvalsaadus, vaid on ainus vahend ja tagatis eesti rahva olukorra lahendamiseks. ERSP loojad esitasid selge rahvuslik-demokraatliku alternatiivi kehtivale kommunistlikule võimumonopolile.
Kodanike Komiteed ja Eesti Kongress
Tänavu peeti XX aastapäeva kahel päeval. Eve Pärnaste rääkis Vooremaale, et paljud endised ERSP-lased kogunesid Pilistverre juba laupäeval. Pühapäeval algas pidustuste ametlik osa kivikangru juures peetud kõnekoosolekuga, millest võttis osa ca 300 inimest ja kus kõnedega esinesid ERSP juhid Lagle Parek (esimees aastatel 1989-1993), Tunne Kelam ja ajaloolane David Vseviov. Tervitusega esines Mart Laar. Jumalateenistusel Pilistvere kirikus laulis tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme juhatusel, mälestustahvli kiriku värava ees pühitses EELK peapiiskop Andres Põder.
“300 kokkutulnu hulgas oli ka külalisi ja perekonnaliikmeid, seega ERSP-laste täpset arvu ma ei tea, kuid pakun, et meid oli seal 250ringis ja asutajaid 50 ringis. Kui võtta arvesse, et 104 asutajast 16 on surnud, 88 elavast oli kohal 50, siis on see ju enamus,” ütles Eve Pärnaste.
1989. aasta 24. veebruaril algatas ERSP koos Eesti Muinsuskaitse Seltsiga ning Eesti Kristliku Liiduga Eesti Kodanike Komiteede liikumise, mis tipnes Eesti Kongressi valimistega 1990. aasta 24. veebruarist 1. märtsini ning kokkukutsumisega 1990. aasta 11. ja 12. märtsil. Eesti Kongressi 465 saadikukohast kuulus ERSP-le ligikaudu sada.
Õigusliku järjepidevuse alusel
ERSP põhieesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine rahvusriigina, õigusliku järjepidevuse alusel. Need eesmärgid realiseeriti täpselt kolm aastat pärast ERSP loomist – 20. augustil 1991. 1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP kümme saadikukohta ning moodustas koos Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ning Mõõdukatega valitsusliidu. ERSP osales esimeses põhiseaduslikus valitsuses 1992 – 1994. Ministrid olid Lagle Parek, Heiki Arike, Hain Rebbas, Andi Meister ja Jüri Adams.
1995. aasta riigikogu valimistel sai Isamaa ja ERSP valimisliit kaheksa kohta, neist kaks kohta kuulusid ERSP-le. 2. detsembril 1995 ühines ERSP Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa, parteide ühinemisel sündis erakond Isamaaliit. Tänaseks on erakonnad ühinenud Isamaa ja Res Publica Liiduks.
ERSP-sse astus aastatel 1988-1995 kokku 1385 inimest, neist teadaolevalt 85 on surnud, kuid tegelik lahkunute arv on Pärnaste sõnul kindlasti suurem. Kui palju võiks olla endisi ERSP-lasi tänases IRL-is, ei tea mitte keegi. ERSP ajal astus erakonnast välja ca 320 inimest ja väljaastunuid on olnud ka hiljem. Eve Pärnaste hinnangul on IRL-is ka praegu veel üsna palju ERSP liikmeid, kuid kahte nimekirja ta võrrelnud ei ole.
JAANIKA KRESSA
